PÄRNU MUULID JA SELLE ÜMBRUS VAJAB KORRASTAMIST, KUURORT ARENDAMIST, RANNAJOON ATRAKTIIVSEMAKS MUUTMIST

Igaüks meist teab, et Pärnu on kiiresti arenev atraktiivne kuurortlinn, mis konkureerib teiste läänemere kuurortidega. Mis on see, mis paneks poolaka, leeduka, soomlase või rootslase rohkem puhkuse plaane tegema ja Pärnu valima? Ka Pärnu inimesed vajavad atraktiivset linnaruumi ja turistidest rohkemgi - me ju elame kogu aeg siin.

Loomulikult visuaalselt korras, puhas, erinevate atraktsioonide, majutus-toitlustusasutuste, spade ja teenindusvõrgustikuga kaetud linnaruum, kus toimetavad lahked inimesed. Erinevad maamärgid ja arhidektuurilised vaatamisväärsused peavad olema parimas korras turistile eksponeerimiseks.

Pärnu muulid on üks linna maamärke ning üks huvitavamaid vaatamisväärsusi juba 151 aastat. Kunagi ammustel aegadel sadama süvendamiseks ja kaubanduse elavdamiseks ehitatud muulid täidavad täna endiselt sama eesmärki.

Linn areneb ja 2019. aasta alguses valmis keskranna poolsel muulil uus valgustatud laudtee, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõeäärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal asuvad pinkidega varustatud istumiskohad ja jalgrattahoidjad. Uus laudtee on saanud kiiresti väga populaarseks jalutuskohaks kohalike ja turistide seas.

Tööde järjekorras on ära vajunud muulide tõstmine, jää poolt ära triivinud kivide asendamine ja jõe süvendamine teiselpool muuli, erosiooniga üle muulide kandunud liiva ümber pumpamine selle laudtee kõrval. Lisaks on planeeritud valgustatud rannapromenaadi pikendamine ja liitmine muuliga, mis moodustaks tulevikus ühtse kergliiklusteede võrgustiku liites selle jõe ääres kulgeva Jaansoni rajaga.

Ära ei tohi unustada ka linnapoolse muuliga paralleelselt kulgeva Vana-Pärnu muuli korrastamist. Mõlemat muuli tuleb vaadata kui ühtset tervikut, millele tuleb tagada korralikud valgustatud juurdepääsud, paigaldada teeviidad ja teabetahvlid.

Tegu on natuura 2000 alaga, koostöös keskkonnaametiga tuleks leida parimad lahendused mis seda võimaldaks ja sinna keskkonda sobituvad loodust kahjustamata.

Mujal läänemere piirkondades on metsikut loodust asutud oskuslikult eksponeerima, mis tekitab suure huvi loodusturistide ja puhkajate seas.

Kuidas seda piirkonda arendada nii, et me ei takerduks liigselt bürokraatiasse ja see omakorda ei tapaks initsiatiivi lahendamaks olukorda linnakodanikule ja turistile linnaruumi kujundamisel atraktiivsemaks.

Pärnu Sadam on andnud mõista, et Vana Pärnu muulidele paremaks juurdepääsu tekitamiseks on nad avatud konstruktiivsele koostööle, leidmaks koos linnaga parimaid võimalike lahendusi arvestades, et tegemist on looduskaitsealaga.

Reedel 12 jaanuaril algusega kell 9.30 toimus Teamsi keskkonnas kahe tunnine koosolek teemal Pärnu muulid ja sellega seotud probleemkohad.

Koosolekul osalesid:

MART JÄRVIK - abilinnapea

KARMO NÄKK - linnavara ja heakorrateenistus, Pärnu linnavalitsus

KARIN PÄÄRMANN- linnavara peaspetsialist, Pärnu linnavalitsus

MARIS PÄRN - keskkonnaamet, looduskasutuse spetsialist

TOOMAS KALDA - keskkonnaamet, vanemspetsialist

EDMOND PENU - piirkondliku arengu komisjoni esimees, keskkonna töögrupp

MAIRE NIGUL - ehitusjärelvalveteenistus, Pärnu linnavalitsus

HENRI EESSALU - linnaarhidekt

MATI EINMANN - Pärnu Sadam

SANDER KILK - Pärnu Sadam

ALAR LANEMAN - riigikogu liige

KAI GINTER - keskkonnaamet, veespetsialist

HELLE-TRIIN HANSUMÄE - muinsuskaitseamet

CHRISTINA VOHLA - keskkonnaamet, veespetsialist

KASPAR KOKK - Transcom AS

MARVE VIRUNURM - keskkonna ja heakorra peaspetsialist, Pärnu linnavalitsus

KADRI KARJUS - arhidekt

OLIVER EINMANN - Pärnu Sadam

SILVER SMELJANSKI - abilinnapea

Koosolekut juhatas:

KAIDO KOPPEL - planeerimisosakond, Pärnu linnavalitsus

Koosolekul räägitust lühidalt:

Pärnu Sadam eesotsas sadama juhi Mati Heinmanniga on nõus muulid korda tegema, kui ei oleks ühte aga, liigset bürokraatiasse takerdumist ja keskkonnakaitselisi keeluaegasid tööks sobival kevad-suvisel perioodil. Aprillis-mais on kalade kudemise aeg ehk keskonnakaitse mõistes keeluaeg igasugusele tegevusele jõgivesi piirkonnas. Sellel perioodil muulide korrastamise tõid teostada ei ole võimalik. Mati Heinmanni sõnade kohaselt on aegade jooksul keeluaegasid järjest juurde tulnud, mis muudab muulide korrastamise võimatuks. 15 maist algab ka sessoonne rannamõnude nautimise aeg, kus selliste tööde tegemine samuti tugeva kahtluse all.

Muulid kui vaatamisväärsus aga lagunevad edasi!

Sadama suur mure on ka asjade takerdumine bürokraatiasse, püüdes eelneval perioodil muule korrastama hakata vastavalt linnaga sõlmitud lepingupunktidele, alustas keskkonnainspektsioon rikkumis-menetlust, mis pani lepinguga sätestatud tööde teostamise seisma. Tänaseks on menetlus lõpetatud.

Mida siis ikkagi ette võtta? Ühest küljest on sadamal linnaga sõlmitud kokkulepe, mida aga täita ei ole võimalik kuna ajaaken on tööde teostamiseks liiga väike. Muulid aga ei oota, need muudkui lagunevad.

Koosolekul selgus, et kui kivide tagasi tõstmise maht on liiga suur, üle 100m3 siis ilma keskonnmõjusid hindamata tööle asuda ei saa! Samal ajal takistavad tööde teostamist erinevad looduskaitselised vee ja kalakaitse keeluajad. Paistab, et see töö jääbki teostamata?

Sügisel suurvee ja suure lainetusega oleks muulide korrastamine raskendatud, et mitte õelda võimatu. Kuid linna ja sadama huvi on muulid võimalikult kiiresti linnakodanike ja turistide tarvis korrastada ja korralikud ligipääsud siiski rajada. Viimane käib Vana Pärnus asuva muuli kohta, kus sadam on andnud mõista, et on võimalik leida lahendusi viia visuaalselt keskkonda sobiv ja valgustatud kergliiklustee muulini. Üle sadama territootiumi turistide ja linnakodanike suunamine muulini jõudmiseks ei ole turvalisuse kaalutlusel mõistlik.

Seega kalade kudemisperiood ja suvise rannahooaja algus seavad töödeks omad ajaraamid, mis ei võimalda kogu tööd korraga ette võtta. Kuid hea tahtmise juures ja kõiki asjaolusid omavahel kooskõlastades ning ühiselt suuremast bürokraatiast hoidudes on siiski võimalik muuli taastamise tööd ette võtta nii, et linnakodanikud saavad suvel jälle muulil jalutada ja turistid külastada ühte oivalist Pärnu vaatamisväärsust.

Mida ütlevad selle kohta asjaosalised ja valdkonna spetsialistid.

KAI GINTER Keskkonnaametist: "Analüüsisime Keskkonnaameti siseselt konkreetselt 2021 aasta kevadel planeeritud tegevust Pärnu muulidel.

Kavandatakse tõsta olemasolevalt muulilt jääga minema kantud kivid tagasi muulile. Muulile tagasi paigutatakse kive ujuvsüvendaja väikse kopaga (ca 0.5 m³) ning ei tõsteta muulile orgaanilisi ega mineraalseid setteid.

Seega ei süvendata veekogu (selle looduslikku orgaanilist või mineraalset pinnast või kive). Need kivid, mis jää on ära viinud ei ole looduslikud, need on ammu sinna juba pandud, ses mõttes on vee erikasutus juba toimunud. Samuti ei ole tegemist tahkete ainete paigutamisega – veeseaduse seletuskirja kohaselt on tahked ained need, mis tuuakse väljastpoolt tegevuskohta. Seega ei ole põhjalikumalt tegevuse omapära analüüsides tegemist vee erikasutusega veeseaduse mõistes ja veeluba või vee keskkonnariskiga tegevuse registreering ei ole asjakohane, eeldusel, et kivide tõstmisel looduslikku pinnast oluliselt kaasa ei tule. Siiski toimub tegevus veekeskkonnas ja tegevusega kaasneb heljumi teke.

Kooskõlastamiseks on vajalik teha võimalikult täpne ülevaade planeeritavast tegevusest (teisaldatavate kivide hinnanguline maht, tuua välja konkreetne tööpiirkond, kirjeldada kasutatavat tehnoloogiat ja tegevust, tuua välja tegevuse elluviimise soovitav aeg ja hinnanguline kestvus. Seega on ettevaatusprintsiibist tulenevalt põhjendatud tööde piirang aprill-mai.

Kui tööd kavandatakse aprillis-mais, siis on vajalik lisada ekspertarvamus kalastiku osas."

MATI HEINMANN Pärnu Sadam: "AS Pärnu Sadama esindajana on mul hea meel tõdeda, et muulid, kui Pärnu linna sümbol, läheb korda paljudele inimestele. Linna poolt kureerib seda valdkonda abilinnapea Mart Järvik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe keskkonna valdkonnas ja loodame, et härra Järvik on sadamale nõuga abiks muulide hooldusremondiga seotud keskkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. Sadama poolt kinnitan, et meil on tehniline võimekus muulide hooldusremondi teostamiseks."

KAIDO KOPPEL planeerimisosakonna juhataja: "Pärnu linna üks omanäolisemaid vaatamisväärsusi on pikalt merre ulatuv Pärnu muul, millel on vanust juba üle 150 aasta.

Kahe kilomeetri pikkused muulid on püsinud muutumatuna. Üheks suuremaks kivide liigutajaks on jää ja see toob kaasa vajaduse muule korrastada.

Tänasel päeval on Pärnu Sadam; Pärnu Linnavalitsus ja Linnavolikogu ning Keskonnaamet jõudnud ühisele arusaamale, et ainult ühiselt tegutsedes saame me muulid päästa eesmärgiga, et nad püsiksid veel sama palju ja enamgi veel.

Hetkel töötavad osapooled juba detailsemate lahenduste kallal."

JANNO POOPUU linnakujunduse spetsialist: "Muulide ja nendele juurdepääsude korrastamise ning looduse eksponeerimise mõttel võiks olla jumet, kuid sellega seotud tegevused peaksid eelkõige lähtuma keskkonnauuringutest, looduslike hoiualade kaitse-eesmärkidest ja koostööst ametitega."

MART JÄRVIK abilinnapea: "Tänane koosolek, kus käsitleti muulide seisundi parandamise võimalusi, andis lootust, et olukorda saab parandada pärast lume- ja jääminekut läbi osapoolte ja ametkondade omavahelise parema koostöö sujumise.

Pärnu sadama esindajal olid põhjendatud küsimused Keskkonnaametile ja linnavalitsusele ajaliste piirangute kohta muulide korrastamiseks lühikesel kevadperioodil."

ALAR LANEMAN riigikogu liige: "Pärnu muuli taastamise ja selle kõrval oleva piirkonna korda tegemisest tunduvad olevat siiralt huvitatud kõik osapooled, môistes teema tähtsust meie elukeskkonnale ja Pärnule kui kuurortlinnale. Môningatele pidurdustele vaatamata on valdavalt osalejate hoiak asjalik - mis saan mina ja minu ametkond lahenduse nimel teha. Valik on meie - otsime lahendusi vôi takerdume ettekirjutustesse."

SILVER SMELJANSKI abilinnapea: "Pärnu Linna huvides on kindlasti see, et muulid oleks korras ning kõigile kohalikele elanikele ja turistidele turvaliseks kasutamiseks avatud. Esmajärjekorras tuleks muulidel teha iga aastane korrapärane hooldus. Edasi võiks mõelda ka muulide rekonstrueerimise või uuendamise peale."

Piirkondliku arengu komisjon

Edmond Penu

Fotod milline võiks näha välja Pärnu muulide vahetu ümbrus keskrannas: Pärnu linnavalitsus, Pärnu keskranna laiendamise detailplaneering.

Autor: Jaan Jagomäe