Keskkonnakaitse ja maaelu teemaline arutelu.
Nii Nagu teisteski teemades, nii ka keskkonnakaitses püüab EKRE hoida vägagi konservatiivset joont – pigem karta, kui kahetseda. Tark ei torma ja enne tasub üheksa korda üle mõõta kui asja kallale asutakse. Eesti on ainulaadne maa, kus üks majandusharu on selgelt loodusturism. Asume ju rändlindude rändekoridoris ja meil on palju puutumata ja puhast loodust, rabad ja järved, looduskaitsealad ning põlismetsad, mida tegelikult ülejäänud euroopast enam naljalt ei leia.
Täna on esmane eesmärk loomulikult tagada juba kehtivate õigusaktide järgmine, meil on täna ca.250 000 A4 lehe täit seadusi, mis ühel või teisel moel on omavahel vastuolus. Üks tühistab teise ja vastupidi.
Keskkonnaamet ja inspektsioon soovitakse kokku liita. Kas see on õige? Kui järelevalvet teostav organ liidetakse järele valvatavaga on riigis midagi väga valesti.
Kontrolli-funktsioon keskkonnakaitse üle väheneb või kaob üldse.
Kohalikku elu mõjutavate otsuste langetamisel tuleb lähtuda eelkõige kogukonna huvidest, korraldades rahvaküsitlusi mille tulemused on siis ka otsustava tähtsusega (Rail Baltic, Tselluloositehas). Saarde vallas tselluloositehase riigi eriplaneeringu vastu võtmise arutelul saadeti rahvas lihtsalt ukse taha. See õigusakt peaks olema õigustühine!?
Ka Õiguskantsler andis sellisele tegevusele negatiivse hinnangu.
Riigieriplaneering pandi ajutiselt kalevi alla ,kuid nüüd soovivad kohaliku omavalitsuse juhid uurida kas Natura 2000 aladele on ehk siiski sobilik Kraft tehnoloogial põhinev tselluloositehas rajada? Meie küsime, kas sellise tehase olemasolu oma haisuemisiooni ja raskemetalli ning mürgiste kemikaalide merre paiskamisega mitte turismi hoopis eemale ei peleta ja kohaliku rannakaluri toidulauda dioksiinidega ei rikasta? Küsitavusi on siin küllaga, kuna maailmaturu hind tingib toorme hinna, siis meil ei tasu küll loota, et seal saaksid hea palga eest tööd kohalikud elanikud ja kasutataks hirmakalleid puhastusseadmeid.
Ei maksa ka loota suuri investeeringuid puhastusseadmetesse, sest meie riigis on lihtsam maksta keskkonna trahvid mis on pea olematud.
Linnuteadlase ja ökosüsteemide asjatundja Mati Kose on eksperdina juba avalikult öelnud, et esiteks investeering tselluloosi tehasesse ei tasu riigile ära. Tema arvutuste kohaselt juhtuks see alles ca 500 aasta pärast. Samuti on Pärnu lahe ökoloogiline seis niigi väga halb. Meil ei ole midagi uuringute vastu ja kui need tellida siis peavad need olema kindlasti sõltumatud. Siin võiks arvamust küsida nii mereinstituudilt kui ka ornitoloogia ühingult. Ei tohi ära unustada rahvaküsitlust. See kes maksab, tellib ka muusika. Vanarahvatarkus.
Kohaliku omavalitsuse juhid võiksid aga alustada majanduslikuse tasuvuse uuringust. Kui me äsja avasime Sindi paisu, et taastada Pärnu jões kalade kudealad, kas siis on mõttekas tekitada kohe uus reostusallikas, mis selle kasu kohe nullib ja mis saab siis kui investeering hiinlastele kohe maha müüakse?
Ettevõtja ei mõtle üldjuhul riigimehelikult – et kuidas mõjutab nende tegevus riiki laiemalt ja seda ka tulevikus 10-50 aasta perspektiivist lähtuvalt. Seetõttu ei tasu tõepäraselt võtta ka nende hirmujutte tööjõupuudusest. Eestis on 35 000 töötut ja lisaks tohutu ametnikkond mis küündib 200 000 inimeseni. Töötud tuleb tööle motiveerida ja ametnike hulka ja tohutut bürokraatiat vähendada. Töötava pensionäri pensioni maksustamine on nonsens.
Loodushoiu puhul püütakse täna pigem looduse ja keskkonna arvelt optimeerida. Neid näiteid on piisavalt.
Estonian Cell merereostus, Radari saates kajastatud laevavärvijad ja palju muud.
Siinkohal võiks tõsiselt mõelda paralleelse ja sõltumatu keskkonnainspektori ametikoha loomisele kohaliku omavalitsuste juurde, kes ei istu kontoris vaid tegutseb väljas ja tegeleb olukorra kaardistamisega.
ROHKEM RÕHKU TULEB PANNA KESKKONNAKAITSELE!
Sisekontrolli ära viimisest asutuse juhtide kontrolli alt olen juba kirjutanud, siis keskkonnakaitses tuleb samuti rakendada tugevamaid kontrollimeetmeid.
Kohaliku omavalitsuse tasandil oleme meie Robert Kiviseljaga teinud algatuse volikogu piirkondliku komisjoni juurde luua keskkonnakaitse teemadega tegelev töögrupp. See Keskonnatoimkond on loodud eesmärgiga kaasata keskonnaksitsesse kompetentseid inimesi ja teadlasi. Esmane eesmärk on korrastada jäätmekäitlus, et ei satuks keskkonda ohtlike jäätmeid, samuti on kavas tööd teha keskkonna ja puhta looduse säilitamise nimel Suur Pärnus, mis on territooriumilt võrreldav ehk New Yorkiga. Kellele me seda teeme, eks ikka mõeldes oma järglastele, et ka neil oleks võimalus elada puhtas keskkonnas ja tarbida puhast toitu.
ALANDAME KÜTUSE JA ELEKTRI AKTSIISID!
EKRE Sihiks on muuta Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas. Selleks vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, alandame elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.
Selge on, et tarbimisega tuleb raha ringlusse tagasi. Me oleme täna kõige kallima ostukorviga, üks kõrgeima inflatsiooni ja maksukoormusega riike maailmas. Meil on 300 000 alla veasuse piiri elavat inimest ja me küsime, miks on meil nii suur eestlaste väljaränne?
KESKKONNATEEMADE HULKA KUULUB KINDLASTI KA KIIRGUSREOSTUS.
Samal ajal arendame me maailmas eesrindlikult 5G võrke, millele hetkel reaalne kasutusotstarve ja vajadus puudub. Keskkonnateemade alla klassifitseerub üht või teistmoodi kogu infotehnoloogia ja selle arendamine. Ükspool on sõltuvus, keele vaesumine, terviseprobleemid seoses nägemisega ja sundasenditega, kuid oluliselt valusam teema on elektromagnetkiirgus ja kõik sellega seonduv.
MAAELU TULEB TAASTADA JA RINGI TEHA LÄBIKUKKUNUD HALDUSREFORM!
Viimati teostatud haldusreform oli läbiviidud täiesti läbi mõtlemata ja teenis väga kitsa ringi isiklikke huve ja seda kõike kopsakate hüvitiste ja kasu saamise nimel. Keerame selle haledalt läbikukkunud haldusreformi kui protsessi tagasi ja kõigepealt kuulame mida arvavad sellest kohalikud kogukonnad ja kohalikud elanikud. Olulisel kohal on rahvaküsitlused!
Märkimisväärseks võimu tsementeerimiseks ja tsentraliseerimiseks võib nimetada ka nn. "kahetooliseadust", ega ikka ei saa seista ühtaegu nii kogukonna huvide, kui ka riigi huvide eest? Tulemuseks on, et mõlemas kohas on töö tegemata või tekib hoopis huvide konflikt kogukonna ja riigi soovide vahel. Riigikoguliige esindab niikuinii oma piirkonda riigis ja andkem võimalus kohalikule rahvale rohkem osaleda kogukonnapoliitikas, ei pea seda kohta täitma Riigikoguliige.
Probleem on ka suur väljaränne maapiirkondadest, ja mitte vähem oluline on teemade püstitamine tsentraliseerimisest ja võimu koondumisest.
Meie kestmine ja areng oleneb maaelu jätkusuutlikkusest ja mitmekesisusest. See peab hõlmama kõiki piirkondi ning arvestama nii väike, kui suurtootjatega ja eelkõige Eesti huvidega.
Maapiirkonnas peavad olema inimestele kättesaadavad koolid, lastaiad, esmatasemel arstiabi, operatiivne päästeteenistus, politsei, internetiühendus, panga-, side- ja kaubandusteenused. Peatada tuleb maaelu taandareng ja külade tühjenemine. Sisse tuleb viia regionaalsed maksusoodustused maaelu edendamiseks. Eelistame eestimaist põhimõtte juurutamine riiklikul tasandil ja toidujulgeoleku taastamine kriisi olukordadeks.
Soodustada tuleb mahetootmist ja loodusressursside mõistlikku kasutamist, säästes loodust igasugustest mürgistest ja raskeid haigusi tekitavatest kemikaalidest.
Toetame Euroopa Liidu ja Eesti siseriiklike põllumajandustoetuste maksmise jätkamist ning meie põllumeeste võrdset kohtlemist sarnaselt teiste EL-i riikide põllumeestega.
Piirame maa müümist välismaalastele ja väliskapitaliga juriidilistele isikutele.
Kaitseme väärtusliku põllumaa jätkuvat kasutamist põlluna ja vähemväärtusliku põllumaa kasutamist muu biomajanduse arendamiseks.
Edmond Penu
Pärnu Linnavolikogu liige
