EKRE linnavolikogu fraktsioon on teinud volikogus peamisena algatusettepanekuid Pärnu kodulinna elukeskkonna parandamiseks ja heaolu suurendamiseks.
Pahatihti on algatused olnud „head ettepanekud, kuid valelt erakonnalt“ ehk rahvuslike eestlaste nimi on peletanud paljud pikaajalise kogemusega linnavalitsuse liikmeid algatusi mitte toetama. Samas on hea näha, et paljud ideed on hiljem teise nime all kasutusele võetud.
2019. a. rahulolu küsitlustest selgus, et kõige enam häirib pärnakaid töökohtade puudus, vähesed õppimisvõimalused, elanike vähene kaasamine linnavõimu tegemistesse ja nõrgad kogukonnasisesed suhted.
Heameel oli tõdeda, et paljud algatused kattusid probleemidega, mida ka linnaelanikud olid lahendada tahtnud.
Esmalt tuleb alustada noortest peredest ja nende tingimuste parandamisest, mis oli ka põhiline alus EKRE algatustes. Lapsed ja nendega tegelevad asutused – lasteaiad, koolid – tekitavad kogukonnatunnet ning annavad kindlustunde ka investoritele loodavate töökohtade tarvis.
Näha on, et tagasihoidlikul määral on linnavalitsus asunud rajama lastemänguväljakuid ja on noorte probleemidele rohkem tähelepanu hakanud pöörama. Tänane linnavõim on sunnitud pöörama tähelepanu lasterikastele peredele, kuigi veel püütakse volikogu saalis propageerida LGTB-rahastust ja homoabielusid. Vaen muutuste toojate suhteks on kohati nii suur, et kahetsusväärsena ähvardatakse EKRE saadikuid karistusseadustikuga.
Pärnu noorte ja EKRE soov, et Pärnusse rajataks korralik ülikool, mis võimaldaks kodulinnas edasi õppida ja elama jääda on linnavõim vaid osaliselt arvestanud.
Kõrgemat õppeasutust ei kompenseeri peamiselt vähese sissetulekuga palgatöötajaid koolitav kolledž.
Linnavalitsus on niipalju teinud, et koos Tartu ülikooliga lepiti kokku tegevuskava uute erialade ja õppejõudude toomiseks kolledžisse. See võimaldab natukenegi leevendada Pärnu peamist probleemi, et 20-34.aaastased parimas elujõus noored ei lahkuks kodulinnast. Kahjuks on see seni aastakümneid toimunud!
Kohalikud ettevõtlikud noored on meie kodulinna tuleviku ja edu garantii, et linn oleks kindel ja varjupaigaks nõrgematele.
Hulk meie ettepanekuid tõsta linna haridustöötajate palku ja piiritleda õpetajate normkoormus, lükati kõrvale.
Hiljem on linnavõim võtnud muusikakooli õpetajate palgad eelarves suurema tähelepanu alla ja taastatakse direktorite õpetamisvõimalus koolides.
Ettepanek alustada Pärnu jõe süvendamist ning Sorgu saarele külastuskeskuse ja paadisadama rajamist, lükati tagasi.
Hiljem puhastati Tindi saarte juures jõgi vanast laevavrakist ja Sorgu saare külastuskeskus pandi eelarve kavasse.
EKRE ettepanek alustada Vana-Pärnu surnuaia jõepoolset kaldakindlustustööd lükati kõrvale kuid tänaseks on pandud tegevuskavasse.
Lisaks meie tegevus volikogus takistas linnavõimul eakatelt Metsa tn 10 maja suure saali äravõtmist.
Positiivse erandina tuleb märkida linnavõimu toetus EKRE eelnõule küüditatute leinapargi väljaehitamiseks ja sinna väärika mälestusmärgi rajamiseks.
Lisada võib ka näite EKRE algatuste elluviimistest linnatänavate pesemiseks, mis kartellipoliitikute poolt kui „ilmvõimatu“ kõrvale lükati.
Täna on linnavõim planeerinud puhtust ja tervist hoidva tänavapesemis-hoolduse Pärnu uude rahastusperioodi.
Kogukondade kaasamise osas on hea tõdeda, et peale EKRE algatust, mis kui ebaoluline kõrvale tõrjuti, on taastatud linna asumiseltside ümarlaud.
Ühiskonna kaasamine on alati hea ja jätkusuutlik kava eesseisvate probleemide lahendamisel.
Linnavõimu põhimõtteline soov välistada EKRE algatatud eelnõud ja parandusettepanekud, ei ole määratud täituma. Paljuski võetakse algatused ümbernimetatuna kasutusele.
Lugupidav oleks siiski ka opositsiooni kaasamine koostöösse linnaelanike heaolu ja parema tuleviku nimel ning arvestada võõraste sulgedega ehtimisel originaaliga.
Siimo Lopsik
Pärnu Linnavolikogu EKRE fraktsiooni aseesimees
PÄRNUMAA TEATAJA
