ARVAMUS
1. Kas teie plaanite end covid-19 vastu vaktsineerida?
Selleks on täna liiga palju küsimusi õhus!
Muret teeb pigem koroonavaktsiini skeptikute vähesus ja nende sõnumi allasurumine. Olen suhelnud üsna mitme arstiga, kes anonüümseks jäädes räägivad, et tegelikult nad suhtuvad täna toimuvasse suure ohutundega, kuid ei julge seda avalikult välja õelda, kartes kaotada töö või saada vandenõuteoreetiku templit otsa ette.
Ilmselt hirm töökaotuse ees ja hilisem allasurutus ühiskonnas meedia võimendatud peavoolu vastu astumisel mängibki siin olulist rolli, miks tänastele inimkatsetele radikaalset vastuseisu ei teki ja teine asi on hirm viiruse enda ees.
On tekkinud mingit laadi vaktsiini-usk, et äkki me naaseme kiirelt tavaellu ja laseme end kiiresti vaktsineerida, mõtlemata samas selle tegevuse tagajärgedele.
Kuid, samas - see on isegi meie ravimiameti lehel kirjas, kus on õeldud:
Siiani pole BNT162b2 vaktsiini tõhususe ja efektiivsuse kohta ilmunud ühtegi publikatsiooni eel-retsenseeritavas ajakirjas ja ka praegu avalikustatud andmed pärinevad kõigest firma pressiteatest.
Seega ei soovita enne uuringute lõppu aastal 2023 ka sõpradele tuttavatele, enne kui testimisperiood saab kolme aasta pärast läbi.
2. Mida te teate covidist kui haigusest?
Tegemist on kahtlemata väga kavala viirusega, osad inimesed eriti noored ei pruugi seda haigust üldse põdeda, olles viirust edasi kandev ehk asümptomaatiline või siis pelgalt kerges nohus.Kuid on väga raskelt haigestuvaid inimesi, kes satuvad haigla intensiivravi osakonda.
Kahtlemata näitab see kriis meile ka seda, kuidas ja kas inimesed üldse hoolivad üksteisest, on meil ju neid, kes ei kanna kaitsevahendeid ja ei usu viiruse olemasolugi.
Samas ei saa jällegi kõike võtta üheülbaliselt.
Kanada viroloogiaeksperdi doktor Roger Hodkinsoni sõnul on sotsiaalne distantseerumine ja maskide kandmine täiesti kasutu, sellel lihtsal ja pragmaatilisel põhjusel, viirus levib umbes 30 meetri kaugusele aerosoolina õhus.
Tavalise maski servade vahelt levib viirus samamoodi aerosoolina õhku, kui maski kandmata. Siin võiks tõsiseid järeldusi teha ka meie teadusnõukogu, sest olenemata igasuguste piirangute kehtestamisest näitab viirusesse nakatumine siiski tõusutrendi ja seda ka meie lähinaabrite juures Lätis ja Leedus, kus on tunduvalt karmimad piirangud. Otsida tuleks juurpõhjust, miks see nii on.
Kui see viirus püsib õhus mitmeid tunde ja levib vabalt kuni 30 meetri kaugusele siis ei aita muu, kui vaid täielik kaitseülikond siseruumides. Ei maksa unustada viirusnakkuse levimist ka silma sarvkesta kaudu.
Ka testid valetavad, kuidas välja sõeluda haiged tervetest? Biotehnoloogiafirma Western Medical tegevdirektor, kes toodab ka COVID-19 PCR-teste väidab, et PCR-testide veaprotsent on selleks liiga suur, et seda haigust üleüldse testida. Neid teste ei peaks kasutama haiguse testimisel.
Viirusest päästab meid vaid hea ventilatsioon ruumides ja siseruumides viibiv võimalikult väike inimeste arv, et viiruse kontsetratsioon õhus jõuaks lahjenduda. Ohukoht on suurte kortermajade isevoolne ventilatsioonisüsteem.
3. MIks te ei lase end vaktsineerida?
Ei ole põhimõtteliselt vaktsineerimise vastane, vajalikud vaktsiinid enamasti kõik tehtud, küll jah ei ole tehtud viimastel aastatel gripivaktsiini, kus mitmed minu head tuttavad on hoiatanud ja kurtnud peale gripivaktsiini manustamist, et nad on peale vaktsineerimist raskelt haigestunud. Sellised tähelepanekud on valdavad.
Miks siis keelduda vaktsineerimisest? Kui me vaatame Terviseameti lehte, kus vaktsiini tootja tunnistab, et ta pooli asju selle vaktsiini kohta ei tea, on sellise otsuse tegemine ka vägagi inimlik.
Pisut utreerides toome näite koroonavaktsiini COMIRNATY infolehelt ravimi-registri lehel: kui lugeda ravimi omaduste kokkuvõtet, selgub, et erinevaid sõnakooslusi on seal kasutatud erinev arv kordi -
Kõige tähtsam siis:
● kartsinogeensuse - ehk siis vähki tekitavate omaduste kohta uuringuid ei ole tehtud - 1 kord
● ei ole teada - 3 korda
● ei ole hinnatud - 1 kord
● ei ole uuritud - 2 korda
● alles määratakse - 1 kord
● andmed puuduvad - 2 korda
● andmeid on piiratud hulgal - 1 kord
● ei ole veel tõestatud - 1 kord
● kogemused on piiratud - 1 kord
● ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel - 1 kord
● omaduste kohta oodatakse lisatõendeid - 1 kord
● määratakse käimasolevate kliiniliste uuringutega - 1 kord - ehk siis maakeeli öelduna kliinilised uuringud ei ole veel lõppenud, vaid kolmas katsetuste periood alles käib täie hooga!
● vaktsiini efektiivsuse ja ohutuse kinnitamiseks peab müügiloa hoidja esitama kliinilise uuringu lõpliku aruande alles 2023aasta lõpuks! - ehk siis vaktsiini ohutus kinnitatakse lõplikult alles kolme aasta pärast.
Siiani pole BNT162b2 vaktsiini tõhususe ja efektiivsuse kohta näiteks ilmunud ühtegi publikatsiooni eel-retsenseeritavas ajakirjas ja ka täna avalikustatud andmed pärinevad pelgalt firma pressiteadetest.
Mis meil siis siin õigupoolest täna toimub, tõsine uurimistöö ja tõsine vaktsineerimine, võttes meie inimesed ülepeakaela hirmutamise taktikat kasutades katsejänesteks?
4. Mida teate vaktsiinist ja selle kõrvalmõjudest?
Üheks tõsiseks kõrvalmõjuks loetakse tugevat allergiat ja sellest tingitud anafülaktilist šokki. Ja selgub, et ka SURM on üheks kõrvalmõjuks.
Ka arstide lohakus on üks faktoritest.
Põhja-Saksamaal Stralsundis said hiljuti 8 hooldekodu töötajat koroonavaktsiini üledoosi, mis vastas 5-kordsele vaktsiini kogusele. Neli neist viidi raskes seisus haiglasse.
Meenutame prantsuse tuntud viroloogia professor Eric Caumes avaldatud intervjuud 9. detsembril Prantsuse ajalehes Le Parisien, kus ta on öelnud, et ta pole ühegi vaktsiini puhul näinud nii intensiivset ja äkilist toimet. Need pole lihtsalt punetus süstimise piirkonnas, vaid nädalaid kestev kõrge palavik, mille ravimiseks pidi võtma täiendavaid ravimeid. Üsna tavalised kõrvalmõjud olid peavalu, väsimus ja nõrkus, mis on ühe vaktsiini puhul erakordne.
Kuid ühe tõsisema kõrvalmõjuna nähtakse ka patsiendi surma.
Mis arvatavasti juhtus noore Alabamas elava medõe Tiffany Doveriga, kes 17 minutit peale vaktsineerimist väidetavalt suri.
Peale vaktsiini manustamist telekaamerate ees ta minestas, ning suri.
Ettevaatlikuks teeb vaktsiinitööstuse ja sotsiaalmeedia sh. Youtube agresiivset "apsaka" varjama asumist, kustutades infot ja märkides selle valeteabeks.
Dover ei vastavat enam kellegi sh. sõprade sõnumitele ning väidetavalt on ta USA ametlikes andmebaasides surnuks tunnistatud.
5. Mis tingimustel muudaksite oma seisukohta?
Kasutaks siin märksõnu, turvaline, väikeste kõrvalmõjudega, korralikult testitud vaktsiin, mis annab pikaajalise kaitse.
Kuid kolmanda faasi kliinilistes uuringutes ei ole mingit tahtmist osaleda.
Teine oluline aspekt on see, et see tehislik sünteesitud vaktsiin ei hakkaks inimese elu juhtima ja inimesi ei tehtaks meditsiini-korporatsioonide lüpsilehmadeks.
Ettevaatlikuks teeb ka GMO kasutamine vaktsiinides! GMO kasutamist vaktsiinides reguleerib ka Euroopa nõukogus vastu võetud määrus, mille lõppeesmärk on kiirendada COVID-19 vastase vaktsiini sh GMOd sisaldavate vaktsiinide väljatöötamist ja kasutuselevõttu Euroopa Liidus. See peaks tähelepanelikuks tegema kõik, kes oma tervisest lugu peavad.
Geneetiliselt muundatud organism või (GMO) nagu me teda tunneme, on siiski selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. Seega kunstlikult sünteesitud.
Selline ravim võib pikas perspektiivis olla elusolenditele sh inimesele ettearvamatu.
Mida me täna vakstiinist teame:
Me teame et, konkreetne koroonavaktsiin sisaldab liposoomi pakitud Sars-cov-2 viiruse pinnavalku kodeerivat mRNA-d. Liposoomi pakkimise peamine eesmärk näib olevat mRNA tõhusam jõudmine rakkudesse, kus ta hakkab tootma ogavalku, et organism viiruse ära tunneks, mis siis toimib omakorda antigeenina.
Muide olgu ära märgitud ,et seda tüüpi vaktsiini ei ole inimkond kunagi veel kasutanud. Seega teadus võib tuua inimkonnale kasu, kuid võib tuua tahtmatult ka kahju ja seda ettearvamatul moel! Juba räägitakse vaktsiinide mõjust meeste ja naiste viljatusele ja sellesse tuleks suhtuda suurima ettevaatusega.
Seega kui peavool asub oponenti vandenõuteoreetikuks sildistama on siin küll põhjust mõtlemiseks, kas see üllitis ei ole taaskord meditsiinivaldkonna korporatiivsete jõudude kinni makstud kommertslugu.
Vaktsineerimine on endiselt vabatahtlik!
JÄÄME TERVETEKS!
Edmond Penu
