„VÕTKE VARAS KINNI”

Rail Balticu (RB) läbisurumise kampaania on jõudnud järgmisse faasi, kus tundub, vahendeid valitakse üha vähem. Paskvilliks peeti varem oluliselt ebaõiglast ja kallutatud kirjutist ja tundub, et Pärnu Postimehe (PP) 21.detsembri artikkel on üks noist.

Viimane PP artikkel RB projektijuhilt K.Kaunissaarelt ( https://parnu.postimees.ee/.../kristjan-kaunissaare... ), kus ta lihtsalt alavääristas projekti vastaseid, halvustas ja kasutas võimalike lugejate mõjutamiseks poliitilist demagoogiat. Oponeeris Kaunissaar RB teadlastest uurimisgrupi esindaja Endel Oja intervjuule PP-s.( https://parnu.postimees.ee/.../majandusteadlane-elu... ) . Kurb on ka PP ajakirjanike kallutatus antud teemal. Kui Pärnust väljus viimane liinirong Tallinnasse, kuulsin isiklikult, kuidas küsitleda ei tasu võimalikke RB projektile vastuseisjaid. Loomulikult rünnati PP järgnevas artiklis Pärnu raudteeliini säilitamise pooldajaid, kui ullikesi, kes ei mõista „progressi”. ( https://parnu.postimees.ee/.../raido-keskkula... )

Kogu loo taustal on Eesti teadlastest loodud uurimisgrupi poolt välja toodud võimaliku korruptiivse RB projekti kahju. ( http://www.avalikultrailbalticust.ee/framework/index.php... )

K.Kaunissaar esitas oma kirjutises hulgaliselt valeväiteid, ise samal ajal süüdistades oponenti valeväidete esitamises. Retooriliselt tundus, et varas karjus:„võtke varas kinni!”.

Alustades juba sisuliselt paskvilli algusest, kus E.Ojale pandi sõnad suhu et RB on saatanast. Jätkates majandusteadlase halvustamist, et E.Oja teadlaskarjääri viljakam pool jäi 1980ndatesse aastatesse, kus majandusteaduses tuginenud marksismile ja leninismile. Samas pidas autor ise RB progressi näiteks, mis looduskaugetelt vaadetelt paigutub 19.saj. darvinistlike ja marksitlike käsitlustesse lõputust arengust.

Kaunisaare kasutas hulganiselt üldistusi, peites sinna demagoogilist kallutatust. Nt. Nimetades E.Oja EKRE aktivistiks, kes polevat motiveeritud „tänapäevasest majanduslikust mõtlemisest”. Lisamata juurde, selgitust, kas laenukoormuse suurendamine ja kahjumlikkus ongi siis see tänane majanduslik mõtlemine? Või siis pannakse korduvalt teadlasele suhu sõnad et raudteel vedavat kaupa ei tule kunagi kusagilt, kuigi Oja väitis, et sellist kaupa, mida raudteega vedada on vähe ja need kasutavad odavamat meretransporti (maheteravili) ja ainus kasu pärnakatele võimaldaks natuke kiiremini ehk Riiga ja tagasi reisida. Iseasi, kas selleks on vaja ca 6 miljardi euro maksuraha suurust investeeringut teha, et natuke kiiremini Riiga külastada. Nende inimeste hulk oleks puht loogiliselt kaduvväike.

Ühel hetkel tunnistab Kaunissaare, et RB rahalist kasumit ei tule aga oluline olevat „laiem kasu ühiskonnale”. Kuidas saab miski, mis toob kaasa suure rahalise kahju olla ühiskonnale siiski majanduslikult tasuv? Kas mitte pole siin tegemist loogilise vastuoluga ühe väite piirides?

Ühe argumendina kasutab Kaunisaare, et rekkad hakkaksid sõitma RB-ga ja sellega väheneks niigi suur liikluskoormus, unustades, et rekade paigutamine raudteele, on oluliselt kallim ja seetõttu ei toimiks. Miks peaks erafirma valima 2x kallima transpordivõimaluse? Lisaks ei oleks tooted kallima transpordi hinna tõttu konkurentsivõimelised.

Kindlasi ei saa usutavaks pidada autori väidet, et liikluskoormuse kasvades, liiklusõnnetuste arv kasvaks, kuna juba täna planeeritakse maanteevõrgu laiendamist. Kui EKRE peaks saama võimule ehitatakse Tallinn-Pärnu-Ikla lõik 4-realiseks. Seetõttu tulebki maanteevõrku investeerida, kuna seal on vajadus ja kasv märgatav.

Tõenäoliselt sisevastandumisele lootes toob Kaunissaare valeväitele tugineva nö. Tartu kaardi. Oja ei ole artiklis maininud Tartu marsuuti. Seda tegi küsimuses küll ajakirjanik. Kahjuliku projekti puhul pole vahet kas RB läheb läbi Pärnu või Tartu.

Arusaamatu on autori süüdistus E.Ojale, et justkui sooviks teadlane minna tagasi 1980ndatesse aastatesse, kus liiklusõnnetuste hulk oli suurem. Samas RB jaoks ebavajalike viaduktide ja sildade ehitamisega tühermaale on oht just minna tagasi Nõukogude Liidu 1980ndate aega, kui sellised sotsialistliku lööktöö raames ehitatud nö. sillad eikuhugi olid levinud.

Jätkuvate valeväidega üldistuste kõrval, lükkab Kaunissaare ümber E.Oja pakutud senise raudteevõrgu säilitamise kavad, väites et olemasoleva renoveerimine läheb maksma miljon € kilomeeter. Näitena Viljandi raudtee 52km renoveeriti 22 milj € eest, Pärnu -Lelle raudtee 69,5km oleks renoveeritud 17 milj. € eest, Tapa-Tartu raudteelõigu 57km renoveerimine 24 milj. € eest jne. Milj.€ kilomeetri kohta on pakutud meelevaldselt ülehinnatuna. Lisaks väide, et „säästuraudtee” läheb rahvusvaheliste reeglitega vastuollu. Järjekordne viide eestlaste mentaalsele nõrkusele, et tuleb arvestada kusagil kaugel Moskvas või Brüsselis istuvate onudele meeldimise peale?

Lõpuks paneb autor E.Ojale suhu väited, et too soovib inimeste eest ära otsustada, unustades et tegemist on analüüsil põhinevate andmetega erinevalt vigadest kubisevast RB-u Ernst & Youngi tasuvusuuringust. Näha on ka autori enesekindlust, nimetades kartellierakondade toetust RB-le „Ajalooliseks”.

Laest võetud hinnangud jätkuvad autoril kuni paskvilli lõpuni, kus eeldatakse, et parem majandus tuleb meile iga hinna eest ehitatava RB näol, mille puhul pole selge ei lõplik maksumus; pole selge see välisomanik, kellele raudtee kuuluma hakkab; ei ole selge, mida RB-ga vedama hakatakse, ega see mida globaalprojekt Eesti looduskeskkonnale, eelarvekuludele ja maksukoormusele teeb, jne.

Kristjan Kaunissaare: Raudteevastane igatseb tagasi 1980ndatesse - Pärnu Postimees - Tasuline - Pärnu Postimees

Siimo Lopsik (Volikogu liige)

KOLMEKEELNE EESTI

Eesti rahva raha eest tasustatav haridus on eestikeelne ning välisvahenditest tasustatav haridus kannab Eesti rahvuslike huve. Seda algkoolist kuni ülikoolini. Kooliteed alustavad lapsed saavad valida eesti kooli ning süvendatud vene keele ja kultuuri õppega eesti kooli vahel. Tagatud on ka eestikeelne teadus, kõrgharidus on eestikeelne ning riigi tasustatav võõrkeelne kõrgharidus on pigem erand kui reegel.

Loodud on selge, eesti keelt hoidev, õigusruum meedias, reklaamis ja asutustes kasutatavale keelele.

Eeltoodud stsenaarium peaks olema iseenesest mõistetav, kuid ligi 28 aastat pärast taasiseseisvumist on läinud pisut teisiti.

Üha enam antakse eesti keele arvelt osa vene ja inglise keelele. See toimub meie meedias – raadios ja televisioonis. Näeme seda igapäevaselt tänavapildis, kus kaubamärgi õiguse taha pugedes on linnad täis ingliskeelseid reklaame ning ostukeskuste raadiotes või mõnda riiklikku ettevõttesse helistades kuuleme pea alati ka võõrkeelt. Eesti keele asendamine toimub salamisi ka meie haridussüsteemis.

Venekeelse haridussüsteemi järk-järguline eesti keelde kujundamine on võtnud aega umbes veerand sajandit. Mõnes linnas on suletud venekeelse õppega kooli gümnaasiumi osad, osaliselt on üle mindud 60/40 mudelile ja arendatud keelekümblust, kuid tulemus on siiski nõrk. Paljude lõpetajate, peamiselt põhikooli, eesti keel jääb vaid tasemele B1 (nn turisti tase), mis ei võimalda eestikeelses õppeasutuses edasist õppimist. Trendiks on kujunemas eesti keele ja kultuuri suhtes kaheldava väärtusega kahesuunaline keelekümblus, kus segaklassides (pooled eestikeelsed ja pooled venekeelsed) on pool õpet eesti ja pool võõrkeeles. Seda peamiselt siis vene ja eesti keele suunal, kuid ka inglise ja eesti keele suunal.

Kõrgkoolides surub peale inglise keel ja nii suure hooga, et viimane aeg oleks tõmmata pidurit. Meil on riiklikke erialasid, kus pole enam võimalik inglise keelt oskamata hakkama saada või üldse sellele erialale õppima pääseda. Ingliskeelsed õppekavad moodustavad koos eesti-/ingliskeelsete õppekavadega 30% õppekavadest, sh magistriõppes on 29% õppekavadest ingliskeelsed. Doktoriõppest ja teadusest rääkimata, kus eesti keel on juba hääbunud. Rakendunud on välismaa retsensentidest sõltuv süsteem, kus ingliskeelsed teaduspublikatsioonid on rahastamisel eelistatud eestikeelsete ees jne jne.

Seda kõike vaatamata asjaolule, et Eesti Vabariigi Põhiseadus ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel ja igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust.

Eesti maksumaksja ja Euroopa Liidu fondide kulul annavad meie ülikoolid ingliskeelse kõrghariduse. Kusjuures siia saabunud välistudengitelt ei nõuta eesti keele oskust ega õpet. Seetõttu pole kuigi tõenäoline, et need spetsialistid meie tööturule tulevad. Pigem koolitatakse neid meie kulul rahvusvahelisele turule.

See trend on kasvav, sest viimase kümne aasta jooksul on välistudengite arv Eesti ülikoolides kordades kasvanud. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on 2017/2018. õppeaastal Eesti kõrgkoolides õppimas üle 6000 välistudengi, sealhulgas 4395 tudengit kraadiõppes. Ingliskeelsetel õppekavadel õppijad moodustasid kokku 17% üliõpilaste koguarvust sh ka umbes 5% eestlasi, kes õpivad inglise keeles. 2020. aasta eesmärgiks on seatud see hulk 20%‑le.

Aga mis on siin Eesti riigi ja Eesti maksumaksja huvi?

Sellisel juhul võiks ju juba lasteaias minna üle ühele või teisele suure kultuuri keelele? Tühja see rahvusriik, eesti keel ja kultuur!?

Kui kuulata poliitikuid, siis juba 25 aastat räägivad nad eestikeelsest õppest – seda ka nüüd, enne märtsikuiseid valimisi. Ka Haridus- ja Teadusministeerium on vihjanud, et tulevastes kõrgkoole puudutavates kokkulepetes ja dokumentides hakatakse eesti keelele taas rohkem tähelepanu pöörama.

Arvestades, et praegune haridusminister on olnud omal kohal juba kolm ametiaega, alates taasiseseisvumisest on erakond Isamaa juhtinud Eesti hariduspoliitikat 14 ning Reformierakond 5 aastat, siis kuidas suhtuda seekordsetesse lubadustesse?

Arusaadav, et ajad on muutunud ja inglise keele osakaalu kasv on peamiselt viimaste aastate nähtus, kuid kuidas saame olla kindlad, et seekord oma lubadusi täidetakse ning lõpetatakse see kolmekeelse Eesti projekt?

Robert Kiviselg

õpetaja

EKRE Haridus- ja kultuuritoimkonna juht

https://uueduudised.ee/.../robert-kiviselg.../...

TEIE EHITAGE EBASEADUSLIKULT, KÜLL LINNAVOLIKOGU ESIMEES AITAB KÕIK HILJEM SEADUSTADA !

Pisike lugu sellest, milline on Pärnu Linnavalitsuse ja Volikogu sõnum ärimeestele ja arendajatele, kes rikuvad seadust kui alustavad ehitustegevust omal krundil enne kui on kehtestatud detailplaneering.

Planeeringuosakonna juhataja Kaido Koppel on lubanud planeerimiskomisjonis, et rikkumise korral planeeringut ei kehtestata!

Protokollis ei ole komisjonis toimunud vestlustest ja lubadustest aga sõnakestki!

Protokolli tekst on kuiv ja lakooniline:

PÄEVAKORRAPUNKT 9

Pärnu linnas Rähni tn 13 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

Eelnõu tutvustab Rainer Aavik.

Edmond Penu: Detailplaneering on kehtestamata, aga praegu toimub seal ehitustegevus?

Ettepanek jätta detailplaneering kehtestamata.

Kaido Koppel: Kontrollime.

Komisjoni esimees paneb eelnõu hääletusele

POOLT 11

VASTU 4

ERAPOOLETU 2

OTSUSTATI

Suunata eelnõu volikogu istungile

Protokollis Merike Lille

Eelnõu saadeti koalitsioonihäältega volikokku, mis volikogu esimehe kaasabil ja suunamisel heaks kiideti (loe seadustati). Tööd sellel objektil on kestnud juba kaua aega ennem planeeringu kehtestamist. Seltsimehed, kus on teie silmad?

Vaadates pisut Rähni 13 arendaja Tõnu Korts tausta, siis tekivad kõhklused ja see seab kogu protsessi aususe kahtluse alla.

http://www.delfi.ee/…/ivo-parbuse-kaassuudlased-elmar-sepp-…

Endise Merko Ehituse juhatuse liikme Tõnu Kortsu OÜ Herakose kodulehel toimub korterite müük kaugel enne detailpaneeringu kehtestamist.

Kuidas hr. Korts teab, et volikogu selle kehtestab?

http://herakos.ee/portfolio_page/rahni-13-parnu/

Kinnisvara müük

Maris Maasikas

+372 56 801 005

maris@herakos.ee

Vaata huvitavat lähenemist Pärnu Linnavolikogus Rähni 13 detailplaneeringu läbisurumisel videost ja veenduge ise.

2.20 Küsimus abilinnapea Rainer Aavikule.

Kas te olete teadlik et seoses ehitustegevuse alustamisega enne detailplaneeringu kehtestamist on rikutud seadust ja koostatud on volikogu revisjonikomisjoni esimehe poolt avaldus linnapeale sisekontrolli menetluse alustamiseks.

Aavik- ei teadnud.

Revisjoni komisjoni esimees Heldur Paulson- nüüd teate.

3.50 Metsoja võrdleb enne detailplaneeringu kehtestamist müüki pandud kortereid kontserdipiletitega, mida on võimalik eelmüügist osta enne kontserti

Selline võrdlus ei kannata ilmselt kriitikat ?

4.05 esitatud fototõendid alustatud ehitustegevusest.

4.40 Rainer Aavik tunnistab seaduse rikkumist ja väidab, et linnavalitsus on teinud selle kohta ettekirjutuse.

6.05 Volikogu liige Edmond Penu küsib linnavalitsuse ja arendaja vahelise kirjavahetuse ja isiklike huvide kohta.

Aavik väidab, et kirjavahetus on kättesaadav kui see ei sisalda mingeid piiranguid, õigusakte või ärisaladust. Kirjavahetus siiski avalikult näha ei ole.

Aavik väitis, et temal arenduse osas isiklike huve ei ole.

7.20 Volikogu liige Siimo Lopsiku küsimusele- milline on võimalik linna huvi, vastas Aavik, et midagi uut arendada on linna huvi.

8.08 Enn Raadik- kas linnal ongi tulevikus plaanis veetrasse selliste põhjalike ja laiade transeedega lahendada ja kas selle kohta on ka kirjavahetust ja dokumentatsiooni.

Aavik- esitatud on Pärnu vee arved.

9.40 Edmond Penu küsimus planeerimiskomisjoni esimehele suunatult linnasekretärile. Kui õiguspärane on planeerimiskomisjoni liikmetel teades rikkumisest hääletada ja suunata eelnõu volikokku?

Planeerimiskomisjoni juht Raido Ilp oli rikkumisest enne hääletust teadlik.

Linnasekretäri vastus kahjuks ei ole kuuldav.

11.30 volikogu esimees mõjutab planeeringukomisjoni esimeest Raido Ilpi Heldur Paulsoni küsimusele- kas R. Aavik lubas rikkumise korral komisjonis detailplaneeringu kehtestamise menetluse peatada mitte vastama.

11.40 Planeerimiskomisjoni juht keeldub H. Paulsoni küsimusele vastamast kuna puudub salvestus komisjoniistungist.

12.30 Planeerimiskomisjoni juht ei saa ilmselt päris hästi aru millist komisjoni ta juhib, sest tema vastus Heldur Paulsoni küsimusele- kas purunes siis veetrass või seal toimus enne detailplaneeringu kehtestamist ebaseaduslik ehitustegevus.Seda tunnistab ka linnasekretär. Raido Ilp otsib ebalevalt võimalust vastata või vastusest loobuda, nii nagu oleks koalitsioonile meelepärane, otsides koalitsioonikaaslastega silmsidet. Seega puudub komisjoni esimehe kindel ja otsekohene seisukoht, mis võiks ju ühel komisjoni juhil isikuomadustega kaasas käia?

14.00. Edmond Penu teeb ettepaneku kuulata komisjonis tehtud salvestust, et veenduda mida lubas abilinnapea Rainer Aavik.

Aaviku ütlust ei ole ka protokolli kantud!

Metsoja tänab ettepaneku eest kuulata olulist tõendit nii olulises küsimuses ja otsustab komisjonis toimunust häälsalvestuse kuulamata jätta, jättes ka ettepaneku hääletusele panemata.

15.00 Heldur Paulson esitab avalduse linnapeale sisekontrolliteenistuse kaasamiseks ja menetluse alustamiseks.

17.30 Metsoja tunnistab, et käitutud on ebaseaduslikult.

19.00 Rainer Aavik väidab, et arendajale on tehtud ettekirjutuse hoiatus ebaseadusliku tegevuse eest. Arendaja oma vastuses kinnitab rikkumist ja väidab, et on kopa ehitusplatsilt ära vedanud ja tööd lõpetanud.

Endiselt räägitakse purunenud veetrassi asendamisest ja paigaldamisest hoone vundamendi alla?

(Kunagi ei paigaldata veetrassi hoone vundamendi alla! Trass jääb alati hoonest eemale ja hoonesse tuuakse vaid vee sisend!)

21.36 Metsoja Volikogu- ei saa toimida karistusasutusena ja planeeringu kehtestamisega tuleb edasi minna.

Metsoja ei saa aru ka terminitest "justkui legaliseeritakse ebaseaduslik tegevus" . Volikogu legaliseerib ebaseadusliku tegevuse, andes sellega märku kõigile teistele arendajatele tulevikus, et ka nii võib tulevikus teha !

Pärnus tegeletakse hirmuvalitsemisega? Koalitsiooni poolel on volinikel justkui keeled suust ära lõigatud?

22.30 väidab linnasekretär, et ehitustegevust seal ju kindlasti niikuinii alustatakse!

Huvitav lähenemine?

(Vanasti peatatati kogu protsess kuni menetlemise lõpetamiseni ja süüdlaste väljaselgitamiseni.)

23.19 Heldur Paulson toob näite kohtumiselt eestseisuses õiguskantsleriga, kus viibis ka volikogu esimees Andres Metsoja. Heldur Paulson kirjeldab sarnast olukorda Varblas detailplaneeringu kehtestamisel, kus volikogul tuli hiljem mängida kummitemplit ja seadust rikkuda, seadustades projektis ja detailplaneeringus lubatud kõrgemaks ehitatud tuulikud! Õiguskantsler hindas selle selgeks seaduserikkumiseks!

25.50 toob volikogu liige Helle Kullerkupp välja arendaja seotuse Ivo Parbusele antud altkäemaksuskandaalis, milles arandaja kohtulikult ka reaalse vanglakaristuse sai.

(See teeb tõepoolest ärevaks ja lisab kahtlusi linnapea ja volikoguesimehe seotusest nendega seotud kinnisvaraarendusel.)

26.40 teeb volikogu liige Edmond Penu ettepaneku lükata detail planeeringu menetlemine edasi kuniks volikoguliikmed on tutvunud menetlusdokumentide ja kirjavahetusega.

(Tasub kuulata mida vastab selle peale abilinnapea Rainer Aavik.)

29.00 Metsoja -elus on olemas nii ebaseaduslikud ehitised kui ka seaduslikud ehitised! Nagu seda on maha kaevatud valguskaablidki, mis tuleb hiljem seadustada. (Tuleb välja, et volikogu esimees kutsub lausa avalikult ülesse seadust rikkuma, sest ta ei pea seadusi mitte millekski, Kust tuleb selline tuim julgus seda teha?)

(Metsoja ajab segamini ka detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise õigusliku määratluse justkui detailplaneeringu algatamine oleks pehmendav asjaolu seaduse rikkumisel? Volikogu ehk rahva valitud organ ei olnud seda ju veel heaks kiitnud, kuidas võis arendaja teada, et volikogu just sellisel kujul selle heaks kiidab?)

31.02 võeti ebaseaduslik otsus Pärnu kummitempli poolt vastu!

Head rahvasaadikud, teie tulevasest kandideerimisest volikokku ei sõltu mitte kui midagi, võite teha ettepanekuid, eelnõusid, arupärimisi, sellest ei muutu midagi. Kellegi karvane käsi on juba kõik ära otsustanud, juba ammu enne kui te kandideerimiseks avalduse kirjutasite. Kõik otsused on Teie eest juba tehtud!

LOLL ON VIST VALUS OLLA? PUUST JA PUNASEKS.

Postimehe ajakirjanik Martin Lainet iseloomustab ka tema aktiivne kaastöö rahvuslike eestlasi jahtivas kommuunis, "Sind on märgatud rassist", kus massiimmigratsiooni vastu olijaid rassistideks sõimatakse. Laine on õelnud "vastik mõelda, et rahvuslike eestlastega kõrvuti peame elama". Koos otsitakse seal äärmuslikke lahendusi kuidas patriootlikest inimestest Eestis vabaneda. See asetab ka Metsoja "isamaaerakonnast" hoopis uude valgusesse, kes oma fännilehel Lainele kiitust avaldab.

Metsoja on taas astunud kahe jalaga ämbrisse ja sedakorda ikka kohe väga sügavalt. Ilmselgelt Pärnu Linnavolikogu esimehe tellitud üllitis on justkui määratud volikogu esimeest patust puhtaks pesema, kuid ajakirjanik ei ole ennast sündmuste kulgemisega kuidagivõrd suutnud kurssi viia.

Iga ajakirjanik võiks enne artikli kirjutamist omale asjad selgeks mõelda, mitte tuuleveskina vasakule paremale lahmida. Alustada võiks näiteks üld ja üksikakti põhimõtetest. Üldaktiga ei saa oma palka tõsta, seda saab teha vaid üksikaktiga.

Imestama paneb, või isegi enam ei pane Pärnu Postimehe ajakirjaniku lohakus, et ta pole viitsinud Õiguskantsleri arvamust selles osas lugeda, mis peaks olema arusaadav ka lasteaialapsele. Selleks pole vajadust olla jurist. Selles loos paistab välja ülim küünilisus, kasvõi valetan aga peaasi et saan EKREt sõimata!

Andres Metsoja jällegi kes sellisel kujul justkui ajakirjanikku investeerib ei pese end nii kergelt sellest loost puhtaks, olgugi et seda läbi ajakirjaniku kiivalt teha üritab! Selleks et sellest loost puhtana välja ujuda on vajalik teha eelnõu ja taastada endine olukord palgatasemele 800 euri. Teame et, hr. Metsoja on volikogu esimehena endale töötasu määranud toimingupiirangut rikkudes (Õiguskantsleri hinnang) mis on 2000 eur millele lisandub hüvitis 400 eur.

Volikoguliikmed ja seda ilmselt enda teadmata võtsid eelnõu hääletamisest samuti osa ja on seega selles teos juriidiliselt samuti kaasosalised.(seaduse mitte tundmine ei vabasta vastutusest, selle kivi võib ka vabalt linna juristide kapsaaeda visata, kes sellisest ohust isegi mitte ei teavitanud volikoguliikmeid)

Tarandi provokatsioonilisest mikrofoni rebimisest Toompea nõlval mis oli kurvastuseks küll Postimehest välja lõigatud oli Delfis siiski olemas, seda ei ole mõtet kommenteeridagi. Kõik teavad ka kuidas Tarandi joovet mõõdeti, seega on Martin Laine asunud õigustama õiguskaitseorganite tegemata tööd, mida ei saa üldse kohe lubada!

Toetudes Korruptsioonivastasele seadusele ja õiguskantsleri hinnangule, esitas EKRE Korruptsioonitoimkond Pärnu linnavolikogu esimehe ja riigikogu liikme Andres Metsoja vastu korruptsioonisüüdistuse ehk kuriteoteate.

Metsoja väidab algusest peale, et EKRE Korruptsioonitoimkond on väljastanud valeteate, mis on täielikult alusetu ning asunud süüdistama EKRE korruptsiooni toimkonda valeteadete väljastamises.

Samas näib Korruptsioonivastase seaduse paragrahv 11 sätestatu kohaselt, et rikkumine on siiski toime pandud.

Selle Korruptsioonivastase seaduse rikkumise on kenasti välja toonud ka Õiguskantsler Ülle Madise.

Metsoja korruptsiooni kahtlusega tegevus on salvestatud ja järelvaadatav Youtubes Pärnu linnavolikogu istungid alt. See on fikseeritud linnavolikogu istungi protokollis.

MIKS SIIS MENETLUST EI ALUSTATUD JA EESTI POLITSEI SIIN PROBLEEMI EI NÄE?

Kas oleks asjakohane vihjata ka faktile, et Justiitsministeeriumi juhib endiselt IRLi minister ning Andres Metsoja kuulub IRLi ridadesse? Pealegi on Prokurör Inna Ombler ristitud IRL ihuprokuröriks kelle abikaasa töötab Keskkriminaslpolitsei korruptsioonivastase büroo juhina.

Andres Metsoja väide, et selljuhul on ka EKRE volikogu liikmed oma palgatõusule vastu hääletades seadust rikkunud on mõnes mõttes isegi õigustatud, sest volikoguliikmena ei osatud arvata et hääletamisest ei tohi üldse osa võtta. Puhas linna juristide tegemata töö sellest volinike teavitada! EKRE fraktsioon hääletas palgatõusu vastu!

Andres Metsoja on Riigikogu liige ja seega peaks olema talle täpselt teada, mis on lubatud ja mis mitte. Järelikult käitus Metsoja iseenda palga tõstmise otsustamisel teadlikult ja ette kavatsetult. Samamoodi võhiklik näib siin oma palgatõusu puudutava määruse keerutamine üld ja üksikaktiks nimetamise vahel.

Lähtugem siiski faktidest ja loodame, et me ei pea enam kuulama moraaliloenguid inimestelt, kes oma jutu mõtet ise ei kanna.

TOOME SIINKOHAL VÄLJA ÕIGUSKANTSLERI HINNANGU:

"Toimingupiirang volikogu üksikakti arutamisel ja otsustamisel osalemisele.

Küsisite, kas korruptsioonivastase seadusega (KVS) on kooskõlas, kui vallavanem, linnapea või volikogu esimees osaleb kohaliku omavalitsuse juhtide palgatõusu kehtestavate õigusaktide arutamisel ja otsustamisel volikogus. Kuigi märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 3 kohaselt oleks KVS kohta selgituste jagamine Justiitsministeeriumi pädevuses, selgitan lühidalt järgmist. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisele sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta (põhiseaduse § 75). Volikogu liikme kohta põhiseaduses samasugust sätet ei ole. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang KVS-i kohaselt (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ehk KOKS § 17 lõige 5). Volikogu esimehe osalemine endale volikogu otsusega määratava palga arutamisel ja otsustamisel kuulub toimingupiirangu (KVS § 11) alla. Seega peab volikogu liige enne selle küsimuse arutelu tegema avalduse, et tema selle päevakorrapunkti arutamisel ei osale. Avaldus fikseeritakse volikogu istungi protokollis (KOKS .§ 17 lõige 6). Seadus sätestab veel, et „volikogu liige, kes on valitud samas vallas või linnas vallavanemaks või linnapeaks või on kinnitatud valla- või linnavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse valitsuse palgaliseks liikmeks, ei tohi alates valituks osutumise, liikmeks kinnitamise või ametisse nimetamise hetkest osaleda sellise volikogu üksikakti arutamisel ega otsustamisel, millega määratakse talle töötasu või hüvitis“ (KOKS § 17 lõige 62). Toimingupiiranguid ei kohaldata õiguse üldakti (st õigusnorme sisaldava õigusakti, määruse) vastuvõtmisele või selle ettevalmistamises osalemisele (KVS § 11 lõike 3 punkt 1). Kui Teil on teavet, et isik on rikkunud volikogu üksikakti arutamisel või otsustamisel osalemise kohta kehtivat toimingupiirangut, võite sellest teatada politseile."

https://arvamus.postimees.ee/.../martin-laine-uus-relv...

Täna, laupäeval 8.detsembril 2018 sõidab viimane rong Pärnu-Lelle-Tallinn raudteeliinil, mis ehitatud Vabariigi algusaastatel 1928.a. ja aastaid Pärnu piirkonda Tallinnaga ühendanud.

 https://www.youtube.com/watch?v=n1_4WKALGco...

Täna, laupäeval 8.detsembril 2018 sõidab viimane rong Pärnu-Lelle-Tallinn raudteeliinil, mis ehitatud Vabariigi algusaastatel 1928.a. ja aastaid Pärnu piirkonda Tallinnaga ühendanud. See oli arutluse all ka Linnavolikogus. Pärnu, Eesti suurima omavalitsuse juhtidele oli esitatud arupärimine, piirkonna edasiste plaanide kohta.

Mis saab Pärnust peale raudteeühenduse lõpetamist? Miks ei kasutata elanike jaoks kõrvaliseks jääva lennujaama investeeringuteraha raudtee renoveerimiseks? Millega ja mis ulatuses asendatakse likvideeritav ühendustee? Kui mõistlik on lõhkuda toimiv ühendus, lubadusega asendada see võib-olla 10.a. pärast 20-30 korda kallima samaväärse raudteega. (https://ekspress.delfi.ee/.../rail-baltic-kas-teha... ) jne.

Kahjuks linnapea R.Kosenkraniuse vastustest kajas vastu ilmselge muretus ja püüd arupärimist naljaks keerata. Esmalt ei vaevutud vastama kõikidele küsimustele delegeerides need Pärnu Ühistranspordi keskuse juhile A.Kärpukile. Lisaks püüd veeretada vastutust kõrgemale, justkui Isamaa ja Keskerakonna juhitud linnavalitsus ei saaks midagi teha ühe oma esinumbri, K.Simsoni juhitud ministeeriumi varasemate otsuste peale. Nimetamata asjaolu et varem koos teiste Pärnumaa omavalitsusjuhtidega on antud luba Pärnu raudtee sulgeda.

Arupärimisest ilmnes, et 9.detsembrist transpordivõimalused Pärnumaal ahenevad ja teenus halveneb, kuna paljud Pulli, Tori, Tootsi, Eidapere inimesed ei saa kasutada samaväärset liikumisvõimalust. Mida peavad tegema puuetega inimesed, lastekärudega emad jt, kes valisid linnalähedase piirkonna just sellepärast oma kodukohaks, et sealt on lihtne liikuda Pärnusse ja Tallinnasse? Samas asendatakse transport tavaliste väikeste maaliini bussidega ja madalapõhjaliste busside peale võib loota ainult 48h etteteatamisega. Vägisi jääb mulje, et linnajuht kes nii muretult suhtub juhitud omavalitsuses ühistranspordi selgroo eemaldamise peale, ei saa tõenäoliselt aru mis rolli ja vastutust Tema piirkonnajuhina kannab.

Siimo Lopsik