Rail Balticu (RB) läbisurumise kampaania on jõudnud järgmisse faasi, kus tundub, vahendeid valitakse üha vähem. Paskvilliks peeti varem oluliselt ebaõiglast ja kallutatud kirjutist ja tundub, et Pärnu Postimehe (PP) 21.detsembri artikkel on üks noist.
Viimane PP artikkel RB projektijuhilt K.Kaunissaarelt ( https://parnu.postimees.ee/.../kristjan-kaunissaare... ), kus ta lihtsalt alavääristas projekti vastaseid, halvustas ja kasutas võimalike lugejate mõjutamiseks poliitilist demagoogiat. Oponeeris Kaunissaar RB teadlastest uurimisgrupi esindaja Endel Oja intervjuule PP-s.( https://parnu.postimees.ee/.../majandusteadlane-elu... ) . Kurb on ka PP ajakirjanike kallutatus antud teemal. Kui Pärnust väljus viimane liinirong Tallinnasse, kuulsin isiklikult, kuidas küsitleda ei tasu võimalikke RB projektile vastuseisjaid. Loomulikult rünnati PP järgnevas artiklis Pärnu raudteeliini säilitamise pooldajaid, kui ullikesi, kes ei mõista „progressi”. ( https://parnu.postimees.ee/.../raido-keskkula... )
Kogu loo taustal on Eesti teadlastest loodud uurimisgrupi poolt välja toodud võimaliku korruptiivse RB projekti kahju. ( http://www.avalikultrailbalticust.ee/framework/index.php... )
K.Kaunissaar esitas oma kirjutises hulgaliselt valeväiteid, ise samal ajal süüdistades oponenti valeväidete esitamises. Retooriliselt tundus, et varas karjus:„võtke varas kinni!”.
Alustades juba sisuliselt paskvilli algusest, kus E.Ojale pandi sõnad suhu et RB on saatanast. Jätkates majandusteadlase halvustamist, et E.Oja teadlaskarjääri viljakam pool jäi 1980ndatesse aastatesse, kus majandusteaduses tuginenud marksismile ja leninismile. Samas pidas autor ise RB progressi näiteks, mis looduskaugetelt vaadetelt paigutub 19.saj. darvinistlike ja marksitlike käsitlustesse lõputust arengust.
Kaunisaare kasutas hulganiselt üldistusi, peites sinna demagoogilist kallutatust. Nt. Nimetades E.Oja EKRE aktivistiks, kes polevat motiveeritud „tänapäevasest majanduslikust mõtlemisest”. Lisamata juurde, selgitust, kas laenukoormuse suurendamine ja kahjumlikkus ongi siis see tänane majanduslik mõtlemine? Või siis pannakse korduvalt teadlasele suhu sõnad et raudteel vedavat kaupa ei tule kunagi kusagilt, kuigi Oja väitis, et sellist kaupa, mida raudteega vedada on vähe ja need kasutavad odavamat meretransporti (maheteravili) ja ainus kasu pärnakatele võimaldaks natuke kiiremini ehk Riiga ja tagasi reisida. Iseasi, kas selleks on vaja ca 6 miljardi euro maksuraha suurust investeeringut teha, et natuke kiiremini Riiga külastada. Nende inimeste hulk oleks puht loogiliselt kaduvväike.
Ühel hetkel tunnistab Kaunissaare, et RB rahalist kasumit ei tule aga oluline olevat „laiem kasu ühiskonnale”. Kuidas saab miski, mis toob kaasa suure rahalise kahju olla ühiskonnale siiski majanduslikult tasuv? Kas mitte pole siin tegemist loogilise vastuoluga ühe väite piirides?
Ühe argumendina kasutab Kaunisaare, et rekkad hakkaksid sõitma RB-ga ja sellega väheneks niigi suur liikluskoormus, unustades, et rekade paigutamine raudteele, on oluliselt kallim ja seetõttu ei toimiks. Miks peaks erafirma valima 2x kallima transpordivõimaluse? Lisaks ei oleks tooted kallima transpordi hinna tõttu konkurentsivõimelised.
Kindlasi ei saa usutavaks pidada autori väidet, et liikluskoormuse kasvades, liiklusõnnetuste arv kasvaks, kuna juba täna planeeritakse maanteevõrgu laiendamist. Kui EKRE peaks saama võimule ehitatakse Tallinn-Pärnu-Ikla lõik 4-realiseks. Seetõttu tulebki maanteevõrku investeerida, kuna seal on vajadus ja kasv märgatav.
Tõenäoliselt sisevastandumisele lootes toob Kaunissaare valeväitele tugineva nö. Tartu kaardi. Oja ei ole artiklis maininud Tartu marsuuti. Seda tegi küsimuses küll ajakirjanik. Kahjuliku projekti puhul pole vahet kas RB läheb läbi Pärnu või Tartu.
Arusaamatu on autori süüdistus E.Ojale, et justkui sooviks teadlane minna tagasi 1980ndatesse aastatesse, kus liiklusõnnetuste hulk oli suurem. Samas RB jaoks ebavajalike viaduktide ja sildade ehitamisega tühermaale on oht just minna tagasi Nõukogude Liidu 1980ndate aega, kui sellised sotsialistliku lööktöö raames ehitatud nö. sillad eikuhugi olid levinud.
Jätkuvate valeväidega üldistuste kõrval, lükkab Kaunissaare ümber E.Oja pakutud senise raudteevõrgu säilitamise kavad, väites et olemasoleva renoveerimine läheb maksma miljon € kilomeeter. Näitena Viljandi raudtee 52km renoveeriti 22 milj € eest, Pärnu -Lelle raudtee 69,5km oleks renoveeritud 17 milj. € eest, Tapa-Tartu raudteelõigu 57km renoveerimine 24 milj. € eest jne. Milj.€ kilomeetri kohta on pakutud meelevaldselt ülehinnatuna. Lisaks väide, et „säästuraudtee” läheb rahvusvaheliste reeglitega vastuollu. Järjekordne viide eestlaste mentaalsele nõrkusele, et tuleb arvestada kusagil kaugel Moskvas või Brüsselis istuvate onudele meeldimise peale?
Lõpuks paneb autor E.Ojale suhu väited, et too soovib inimeste eest ära otsustada, unustades et tegemist on analüüsil põhinevate andmetega erinevalt vigadest kubisevast RB-u Ernst & Youngi tasuvusuuringust. Näha on ka autori enesekindlust, nimetades kartellierakondade toetust RB-le „Ajalooliseks”.
Laest võetud hinnangud jätkuvad autoril kuni paskvilli lõpuni, kus eeldatakse, et parem majandus tuleb meile iga hinna eest ehitatava RB näol, mille puhul pole selge ei lõplik maksumus; pole selge see välisomanik, kellele raudtee kuuluma hakkab; ei ole selge, mida RB-ga vedama hakatakse, ega see mida globaalprojekt Eesti looduskeskkonnale, eelarvekuludele ja maksukoormusele teeb, jne.