KOGUKOND EI NÕUSTUNUD RMK RAIEPLAANIDEGA VALGERANNA HOIUALAL

Täna 30. novembril kell 15.00 toimus RMK koosolek arutamaks Valgeranna metsa-ala riigimetsade majandamise kava projekti 2021-2030 a. Tutvustati ka plaani 2021a. veebruarisse planeeritud harvendusraiete kohta.

Koosolekule kogunenud kohalike elanike ja RMK esindajate vahel läks üsna kähku sõnelemiseks, inimesed muutis emotsionaalseks RMK esindajate suhteliselt üleolev suhtlusstiil.

Nende sõnum kõlas kohalikele elanikele stiilis, "See siin on riigi mets, mida haldame meie(RMK) kui tahate ise otsustada ostke endale algatuseks mets, nagu mina seda olen teinud"

RMK duuo eesotsas Aliis Kevvaiga rääkis elanikele,

"Meie(RMK) tulime täna siia teile ainult majandamise kava tutvustama ja kokku leppima, raiuma hakkame hiljem"

Kohalike elanike vastuseis raietele oli märgatav ja RMK Vändra metsaülem Kevvai pani raiete lubamise Valgeranna hoiualal hääletusele, vaid ühe vastuhäälega otsustas kohalik kogukond raieid mitte lubada!

Peale hääletust, väitis Kevvai: "Praegu ei tee me midagi aga kui kõrgemalt(RMK juhtkonnast) tuleb käsk, tuleme me uuesti tagasi.", mis jättis osalejatele mulje, et 1,5 tundi kestnud rahvakoosolek ja hääletamine oli täiesti mõttetu ajaraisk.

Kevvai väitis koosolekul, et kohaliku omavalitsuse nõusolek on raiete lubamisel olemas, kuid nii see ei ole! Linnavõim alles otsib lahendusi ja loodab peatselt saada ekspertarvamuse, mida linna lähistel oleva rohealaga edasi teha. Pärnu üldplaneering, mis määrab rohe ja rekreatsioonialad on alles kehtestamisel. Hetkel kehtib omavalitsuse territooriumil 6 üldplaneeringut ja 3 teemaplaneeringut. Üldplaneeringu eesmärk ongi haldusterritooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramine ning omavalitsuse sidumine üheks tervikuks.

Samuti väitis Kevvai, et kohaliku omavalitsuse loa aluseks raiete alustamisel on justkui RMK poolt koostatud memo, kuid see memo ei ole kohe kindlasti kohaliku omavalitsuse raiete lubamise aluseks. Ja et kõik oleks üheselt selge, avaldame RMK koostatud memo alljärgnevalt:

"Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK), Pärnu linna ja Keskkonnaameti ühine kohtumine Valgeranna hoiuala hooldusraiete ja Pärnu linna arengu plaanide tutvustamiseks

Koosoleku memo

Audru metskond 173 kinnistu 26.11.2020

Katastritunnus 15904:003:2134

Algus kell 13:00, lõpp kell 14:30

MEMO koostas

Vändra metsaülem Aliis Kevvai

Võtsid osa:

RMK esindajad Aliis Kevvai, Andres Sepp Pärnu linna esindajad Mart Järvik, Silver Smeljanski, Edmond Penu, Karmo Näkk, Kadri Kõresaar, Janno Poopuu, Alice Närep, Audru osavalla esindaja Priit Annus

Keskkonnaameti esindajad Kadri Hänni, Maris Pärn

Arutelu

RMK esindajad tutvustasid Valgeranna maa-ala riigimetsade majandamise kava projekti aastateks 2021-2030. Kava hõlmab endas hooldusraieid (harvendusraied ja sanitaarraied) Audru metskond 173 kinnistul.

Ühise arutelu tulemusena lepiti kokku täiendatavates tingimustes, mis lisatakse kavale ja millest lähtutakse tööde teostamisel:

• tööde teostamisel kasutatakse harvendusraieks mõeldud masinaid ehk veidi väiksemat tehnikat

• kokkueveo teed tehakse looklevad ja paralleelselt rannaga

• mere ja jõe poolsesse serva jäetakse puhvrid, kus raiet ei teostata

• kinnistul kulgeval sihil piki sihti masinatega ei sõideta, vajadusel sõidetakse risti üle

• eriilmelised männid (nt: kõverikud ja okslikud männid) säilitatakse tööde käigus nii palju kui võimalik

• jõe ääres kasvavate jämedate mändide ümber jäetakse puhver alad. Antud alad märgitakse looduses koos linna poolt valitud esindaja ja spetsialistiga.

Linna esindajad tutvustasid arenguplaane, et rajada Valgeranna piirkonda (k.a Audru metskonda 173 kinnistule) promenaadi, matkaradu/õpperadu. Linna esindajad soovivad ühendada Valgeranna piirkonna Pärnu linnaga ja teha piirkond turistidele rohkem ligipääsetavamaks ja huvipakkuvamaks.

• Arutelu tulemusena on RMK valmis Pärnu linnaga koostööd tegema eespool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks."

(Allkirjastatud digitaalselt)

Aliis Kevvai

Vändra metsaülem

--‐-------‐----

Käesoleva aasta septembris hakkas kehtima ka alljärgnev seadus:

§42. Omaniku kohustused metsamajandamisel

(3) Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist.

[RT I, 06.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2020]

https://www.riigiteataja.ee/akt/126012018011

Metsaraiet lubatakse meil teha ka kaitsealade piiranguvööndites. Just sellistel aladel nagu seda on Valgeranna hoiuala on eriti oluline kohalikul omavalitsusel põhjalikult kaaluda, millist raieviisi lubada. Üheks tüüpiliseks kaitse-eesmärgiks kaitsealadel on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kui sellise eesmärgiga kaitsevööndisse taotletakse luba raieteks, tuleks loa andjal läbi mõelda, milliste maastikuliste ja liigiliste väärtuste kaitseks on ala loodud ning kaaluda, milline raieviis oleks kaitse-eesmärgiga kooskõlas. Siin on kohalikul omavalitsusel lausa kohustus välja selgitada, kaasates uuringutesse valdkonna spetsialiste, arvesse võttes, et tegemist on mereäärse alaga, kus meretuulte vallas olev mets on väga tuuletundlik tuulemurdude tekkimisel. Luua tuleb selge visioon, koostada planeering ning alles seejärel asuda raieluba väljastama.

Ka riigikohus on jõudnud seisukohale, et kui Keskkonnaamet koostab metsateatisi ehk raielubasid, tuleb loa andmist põhjendada samal viisil nagu kõiki teisi haldusakte. Kõik raielubadest puudutatud isikud peavad saama võimaluse otsusega tutvumiseks ning vajadusel ka vaidlustamiseks. Hiljutisest Riigikohtu otsusest Märjamaa metsapargi juhtumis selgus, et Keskkonnaameti senine praktika metsateatiste põhjendamisel ei vasta haldusmenetluse nõuetele ning Keskkonnaamet peab oma õigusvastast praktikat muutma.

https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-20-580/47

Kaebaja esitas 16. oktoobril 2020 kohtusse taotluse jätkata menetlust HKMS § 152 lg 2 alusel teatiste õigus­vastasuse tuvastamiseks. Vastustaja kiitis heaks metsateatised asula sees asuva metsapargi lageraieks, kaalumata, kas raie on kooskõlas planeeringute ja läheduses elavate inimeste õigustega.

Edmond Penu

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees

PROMENAADID

SINNA KUS ON, SINNA TULEB ALATI JUURDE! (1)

Julgeid inimesi ja julgeid algatusi tuleb alati toetada!

Rahvasuu, sinna kus juba on, tuleb alati juurde ütleb seda peamiselt raha kohta ja raha on Pärnu linnale tõepoolest hädasti vaja! Ülekantud tähenduses toob see juurde turiste, head investeerimiskliimat ja uusi töökohti. Kõik taandub õigel ajal tehtud analüüsitud ja läbimõeldud otsustele.

Hiljuti peatas linn Valgerannas loata ehitustegevuse, kuhu sooviti ehitada merekonteineritest puhkemajad. Pärnu linnavalitsus andis käsu tööd koheselt lõpetada, puudus ehitusluba, rikutud oli ehituskeeluvööndit ja taotlustki polnud esitatud.

Pildil võime näha võrdluseks kevadel Valgerannas Pärnu Postimehe fotograafi Mailiis Ollino pildistatud silma riivavaid ja ehituskeeluvööndisse paigaldatud merekonteinereid, mis arvatavasti loodeti ümber ehitada kämpinguteks.

Avalikus ruumis, Valgeranna valge liivaga rannariba seda kindlasti on, tuleb kindlasti korraldada arhidektuurikonkurss. Millised kämpingud või ehitised võiksid sinna sobida, selgitab läbiviidud konkursi võidutöö. See loob uut väärtust linnaruumi ja meelitab turiste. Omavolitsemine ei ole lahendus, vajalik on selge visioon ja arengukava, näha tuleks kuurorti kui tervikut.

Pisut utreerides, kas peakski siin üldse jalgratast leiutama hakama? Sõites ringi teistes läänemerekuurortides, on võimalik näha erinevaid ja kusjuures üldse mitte kalleid ning palju finantsvahendeid nõudvaid lahendusi. Detailid mida kuurordi linnapilti tulevikus soovitakse sobitatada, võiksid olla hästi läbi mõeldud ja kestvad, visuaalselt linnaruumi sobituvad, turistidele ja linnarahvale rõõmuks.

PROMENAADID

Alustame promenaadidest!

Peamiselt mööda rannajoont kulgev promenaad võiks olla pimedal ajal valgustatud, puhas, varustatud pargipinkide ja prügikastidega. Teekonnal võiks paikneda jäätisekohvikud ja tualetidki, andkem siin väike-ettevõtjatele võimalus. Kindlasti oleks vajalik parkide ja promenaadide aastaringne hooldamine, kas õigem oleks kui linn korraldab hanke või oleks aeg moodustada pargivahi amet? Küllap see sõltubki rohkem ühiskondlikust kokkuleppest, mida näha soovitakse ja kuurordile suurema lisaväärtuse loob.

Audru osavalla territooriumil asuv Valgerand on selgelt Pärnu kui kuurortlinna pärl!

Piltidel on näha lahendusi, milliseks võiks Valgeranna hoiuala, rannajoone ja põlismetsa tulevikus kujundada. Nii, et samas säiliks mets ja sealsed kohati 250 aastased põlispuud, et see sisaldaks hooldatud, kui ka metsiku loodusega alasid, kasutades pargiteede ehitamisel looduslike sõelmeid ja immutatud puidust laudradasid, paigaldada võiks loodust ja liigirikkust tutvustavad viidad ja tahvlid. Siin saaksid tööd dendroloogid, arhidektid, paljud skulptorid ja haljastusspetsialistidki.

Teistel piltidel on näha läänemere kuurortides valdavalt kasutatud lahendusi pargiteede ja promenaadide kavandamisel. Enamus piltidest on tehtud Leedu kuurortlinnas Palanga.

Teeme oma linna atraktiivseks!

Edmond Penu

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees

EKRE fraktsioon

järgneb:

 

VANA PÄRNU RAND JA VALGERANNA SUPELRAND KUI KUURORDI LAHUTAMATU OSA TULEB TÕUGATA ARENGU TEELE (2)

 

Imeilus rannariba ja selle taga olev ca. 80 aastasele parkmets (Valgeranna hoiualal) saab loodetavasti linnarahvale lähemale ja linnarahva kasutusse. Väärindades elukeskkonda ja ühendades Vana Pärnu Valgeranna supelranna ja seikluspargiga.

Esmaseks sooviks on aga säästa hoiualal olev mets RMK käesoleva talve harvendusraie plaanidest.

Neljapäeval toimus Valgeranna hoiualal välikoosolek kohaliku omavalitsuse ja RMK juhtide vahel.

Koosolekul osalesid abilinnapead Mart Järvik, Silver Smeljanski, RMK peametsaülem Andres Sepp, linnavara ja heakorrateenistuse juht Karmo Näkk, Audru osavallakeskuse juhataja Priit Annus, Piirkondliku arengu komisjoni esimees Edmond Penu.

Kohal olid keskkonnaspetsialist Robert Kiviselg, spetsialistid keskkonnaametist, Riigi Metsamajandamise keskusest ja linna arenguteenistusest. Koos jalutati maastikul ja tutvuti olukorraga.

Uuriti, milliseid võimalusi pakuks hoiuala tulevikus linnarahvale ja millised oleks RMK võimalused metsa hooldada. Olgu öeldud, et kohalikud elanikud on hoiualal igasuguse RMK tegevuse vastu.

RMK on avaldanud soovi Valgeranna hoiualal teha harvendusraiet juba järgmise aasta jaanuaris veebruaris.

Kohalik omavalitsus on aga ette valmistamas üldplaneeringut ning määramas rekreatsioonialasid linnas ja selle lähiümbruses, mistõttu linnavõim ei saa nõustuda RMK poolse liigse kiirustamisega raietööde läbiviimisel.

Probleemina nähakse puuduvat visiooni ja raiest tekkivaid tuulekoridore, mis meretuulte ja tormide puhul murraks lõpuks ka kasvama jäänud puud.

Valgeranna hoiuala näeb välja nagu Pärnu kohalik Soomaa rahvuspark! Soomaa asub Pärnust rohkem kui 30 km kaugusel ja leiab pärnakate poolt väga aktiivset kasutamist. Valgeranna hoiuala aga asub kõigest 4 kilomeetri kaugusel Pärnu kesklinnast. Selle saab vabalt Pärnu veepuhastusjaama tagant tulevikus jalakäijate sillaga ühendada ja võtta linnarahva jaoks kasutusele kui puhkeala. Mujal läänemere ümbruses võib sarnase näite tuua Leedu kuurortlinnast Palangast, kus on ellu viidud sarnaseid projekte.

Seoses sellega on omavalitsus asunud otsima spetsialiste, kes töötaks välja eskiislahenduse pargi kujundamiseks, mis oleks tulevikus ka hoiuala hooldustööde aluseks ning lahendaks probleemi võimalike tuulekoridoride ja pargi arhitektuursete lahenduste osas.

Ideid kuidas hoiuala looduspargina tulevikus kasutada leidus üksjagu ka asjaosalistel. Kõlama jäi idee matka ja terviseradade, tutvustavate teeviitade, väljasõppe klasside, valgustatud promenaadi, linnutornide, lõkkeplatsi ja puhkemaja rajamisest, promenaadile võiksid jääda pargipingid ja välijõusaalgi. Kasutada saaksid seda loodust tundma õppivad koolijütsid ja lasteaialapsed. Pargi hooldamisel paneks tulevikus käe külge õpilasmalevadki.

Harukordne asukoht Kirbu jõe ja Valgeranna kaunite liivaluidete vahel annab sellele kordumatu väärtuse Pärnu linna kui kuurortlinna jaoks. Vaja on välja töötatud visiooni ja visionääre, kes soovivad näha Pärnu linna arengus kannapööret ja suurt pilti, mis viiks Eesti iseseisvuse välja kuulutanud linna uuesti maailmakaardile.

Kuidas võiks tulevikus välja näha kuurordi erinevad piirkonnad, Pärnu jõe vasak ja paremkallas, Vana Pärnu rand, Valgeranna maastikukaitseala ja rannaäärse metsa areng, kuidas see liita sujuvalt ühtseks tervikuks, tuleb asuda välja selgitama vastava valdkonna spetsialistidega. Edasi on plaanitud minna etapi kaupa, detsembri lõpuks käesoleval aastal peab olema välja kujundatud selge seisukoht, milliseid lahendusi kohalik omavalitsus pea 28 hektaril laiuva pargi ala hoolduse ja metsaraiega ette näeb.

Valgeranna arengu perspektiive ja kohalike elanike vastuseisu metsaraie osas arvestades on kohalikul omavalitsusel nüüdsest ka täiendav õigus linna metsades raiet piirata ja rohkem rohealaküsimustes kaasa rääkida.

Septembrist jõustunud metsaseaduse muudatus ütleb, et kui metsaomanik soovib raiuda metsa piirkonnas, mis on planeeringuga määratud linna kui asustusüksuse rohealaks, siis peab tal selleks olema kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Muudatus on oluline, kuna annab võimaluse linnades asuvates metsades raiete tegemisel arvestada kohalike elanike huvidega.

Raie tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist. Riigikohus on hiljuti andnud Keskkonnaametile ka suuniseid metsateatiste seadusega kooskõlla viimiseks:

https://elfond.ee/.../riigikohus-andis-keskkonnaametile...

Kui planeeringuga on seatud rohealal asuva metsa raieks piirangud, on kohalikul omavalitsusel tulevikus õigus jätta raie kooskõlastamata ja sellisel juhul keskkonnaamet metsateatisele lubavat otsust ei anna. „Ka täna on planeeringu koostamisel kohalikul omavalitsusel vastutus läbi mõelda linnas asuva metsa tulevik ja otsustada, kas või millistel tingimustel raiet lubatakse,“ sõnas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve.

Seadusemuudatus annab tulevikus selgesõnalise kohustuse maaomanikule raie kooskõlastamiseks kui ka kohalikule omavalitsusele planeeringu rakendamiseks.

Ühtlasi tähendab see ka vastutust kohalikule omavalitsusele, sest oma otsust tuleb selgelt väljendada ja põhjendada ning arvesse võtta konkreetse metsatüki saatust pikemas perspektiivis. Samuti peab omavalitsus kindlustama, et maaomanik oleks teadlik tema metsamaa paiknemisest rohealal ja võimalikest raiepiirangutest. Seetõttu peab omavalitsus piirangute seadmise maaomanikuga läbi rääkima juba planeerimismenetluse käigus, sarnaselt toimib näiteks looduskaitseseaduse alusel kaitsekorra kehtestamine.

Muudatus on oluline, kuna annab võimaluse linnades asuvates metsades raiete tegemisel arvestada kohalike huvidega, seal hulgas rohealade kõrghaljastuse vajadusega ja mõistagi on kohalik omavalitsus kõige pädevam selle üle otsustama.

Edmond Penu

Piirkondliku arengu komisjoni esimees