Värviderohke sügis annab aimu, et suured tormid ei ole enam mägede taga. Pärnu linnavolinike jaoks on uus hooaeg samuti alanud tormiliselt.
6 augustil käesoleval aastal saadetakse Pärnumaa Omavalitsuste Liidu sekretäri Kristel Ernitsa poolt välja teade Lepanina hotellis 29-30 augustil toimuvale Augusti juubeliseminarile, mille kutsungiks on märgitud pidulikult "ÜHTSEMA, ÄGEDAMA JA TURVALISEMA PÄRNUMAA POOLE", kuid linnavolikoguliikmeid Lepaninal toimuvast seminarist millegipärast ei teavitata. Neile unustatakse kutse saata.
Seminaril osalesid volinikud Põhja Pärnumaa, Saarde ja Häädemeeste vallast ning Pärnu linnavalitsusest, ühtegi linnavoliniku kutsutute hulgas ei olnud. Ürituse eelregistreerimise lehe järgi võib vaid aimata, kes kutsutute hulgas viibisid.
Seminaril räägiti olulistest asjadest.
Via Baltika ja riigiteede remondikava,
Pärnu lennujaama rekonstrueerimine,
Rail Baltika trassiga seonduv,
Suurprojektid Pärnu linnas,
Pärnumaa jäätmekava,
Laste ja Noorte vaimse tervishoiusüsteemi tulevikust ja paljudest muudest Pärnu linna ja maakonna jaoks olulistest asjadest.
Peab tõdema, et see kummitempel, kus ettepanekud ja eelnõud süüvimata tagasi lükatakse tekitab pikemat aega juba asjatuid pingeid. Koostöö olulistes küsimustes välistatakse targu stiilis, õige ettepanek aga järjekordselt valelt erakonnalt.
Samas rütmis jätkus ka selle sügise teine volikoguistung, kuhu oli kutsutud päevakorra esimese punktina esinema Liisa Pakosta. (Võrdsematest võrdsematele võimaluste loomise volinik?) Valdavalt rääkis võrdõigusvolinik vähemustest (LGBT), suurest võrdsusest ja diskrimineerimisest, kes ühtlasi vähemuste (LGBT) ahistajad vangi lubas saata.
Kas Volikogu esimehel Andres Metsojal ei ole tõesti targemat teha, kui volinike aega raisata mingite ideoloogiliste pseudoteemadega?
Palju tähtsam minu arvates on täna taandarengut näitav linna areng ja arengukava. Pärnu mahajäämus teistest läänemere kuurortidest ja elanike väljavool regioonist, mis on märkimisväärne, mille majandusnäitajad halvenevad kiiremini kui kahanev rahvaarv.
Lihtsaks võrdluseks võib tuua täna kiiresti areneva Leedu kuurortlinna Palanga. Sealne rahvaarvu kiire kasv ja ehitusbuum räägivad iseenda eest.
Nii jäi ka ettepanek arengukavasse aastani 2035 lisada kaldakindlustus koos valgustatud promenaadiga Valgeranda tähelepanuta. See ei jõudnudki kaugemale linnavalitsuse planeerimiskomisjonist. Ettepanek hääletati koalitsiooni poolt komisjonis tuimalt arengukavast välja.
Audru osavald olles ettepanekuga eelnevalt nõustunud leidis samuti kaldakindlustamise tormi eest olulise oleva.
Üldiselt on teada, et keskuslinn osavaldadest üle armastab sõita, ja seda just viimasel ajal üsna tihti.
Valdade liitmine linnaga on täitmas oma eesmärki ja seda mitte heas mõttes. Suurtes raskustes linnaga suhtlemisel on ka Tõstamaa osavald.
Seega ka Audru osavald ei ole erand.
Täna ampsab meri Valgerannas Audru poolsest küljest järjest suuremaid tükke ja rannajoone kindlustamine võiks kuuluda juba hädavajalike ja kiiresti tehtavate tööde hulka.
Valgeranna seikluspark on loovutanud oma territooriumist koos rannamändidega ca 17 meetrit maismaast, ohus on sealsed viimased kaitsealused liivaluited ja põlismets, kui ka sinna rajatud discgolfi ja terviserajad.
Kaldakindlustus Valgerannas võiks olla lahendatud terviklahendusena ja mõistlik oleks see rajada koos valgustatud promenaadiga. Sealne mets koos terviseradadega tuleks kuulutada pargialaks ja võtta kaitse alla, et me ei näeks seal peatselt RMK uuendus ehk lageraiet. Siin peaks võtma linn initsiatiivi. Kuna seda ettepanekut täna aga arengukavasse ei soovita, tundub, et aastani 2035 ei suvatse sealse olukorraga tegeleda keegi?
100 meetrit Valgeranna kaldajoone töödest(alates Doberani rannamajast) ja raha 50 000 euri eelarvestrateegiasse Audru osavallajuhi Priit Annuse sõnutsi siiski jõudis.(?) Kõik ülejäänu sõltuvat aga juba riigipoolsest huvist, RMK ja Andropoffi villa soovidest või soovimatusest. (Rannajoonel mis on ca 3km pikk ulatuvad RMK ja Andropoffi villa krundid veepiirini)
Abilinnapea Meelis Kuke väitel polevat aga ettepanek jõudnud veel tegevuskavassegi rääkimata eelarvest.
Kaldakindlustus on otstarbekas rajada koos valgustatud promenaadiga, et hiljem ühendada see Vana Pärnu ranna ja linnaga, mis oleks ühtlasi jätk linnas juba valminud promenaadidele ja kergliiklusteedele. See tõstaks ühtlasi piirkonna atraktiivsust, parandaks kohalike tervisespordivõimalusi, vähendaks üldist mahajäämust teistest läänemere kuurortidest ja parandaks sealset ettevõtluskliimat.
Täna tundub aga, et volikogu liikmeid hoitakse olulistest arengut puudutavatest teemaaruteludest hoopis eemale ja tegeletakse selle asemel pseudoteemadega.
Pöördusin arupärimisega linnapea Romek Kosenkraniuse poole, kes peab välja selgitama, kas selline tegevus võib olla kuritahtlik.
Linnapea vastus kõlas 31 oktoobril volikogu ees arupärimisele alljärgnevalt:
Vastus arupärimisele
1. Miks volikogu teenistuse juhataja Erik Reinhold UNUSTAS volikogu liikmeid olulisest seminarist teavitada?
Linnapea vastab:
Volikogu teenistuse juhataja ei unustanud volikogu liikmeid seminarist teavitada. Volikogu teenistuse juhataja eeldas, et volikogu liikmeid teavitab seminari korraldaja Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL), kuivõrd POL-i poolt saadetud info oli suunatud otseselt isikutele ja mitte üldistele e-posti aadressidele. POL-i esindaja eeldas, et teabe seminarist edastab volikogu liikmetele Pärnu Linnavalitsus oma struktuuriüksuste kaudu. Antud juhtumit on Pärnu Linnavalitsuses põhjalikult analüüsitud ning tehtud järeldused vältida sarnaste juhtumite kordumist.
2. Kas Pärnu Linnavolikogu liikmed pole väärilised ja pädevad antud teemasid mõistma?
Linnapea vastab:
Vastajal ei ole põhjust kahelda Pärnu Linnavolikogu liikmete pädevuses seminari teemade mõistmisel. Nagu eelpool selgitatud, oli tegemist kahetsusväärse eksimusega ning Pärnu Linnavalitsus on teinud omad järeldused taoliste kommunikatsioonihäirete vältimiseks tulevikus.
3. Mis tähendab kommunikatsioonitõrge? Kas keegi jättis oma töökohustused täitmata?
Linnapea vastab:
Juhtunu analüüsi tulemusel ei ole põhjendatud kellegi süüdistamine töökohustuste täitmata jätmise osas. Volikogu teenistuse uus juhataja on teadlik, et edaspidi tuleb sarnaste ürituste teavituste puhul teha koheselt kindlaks, kelle kohustus on teabe edastamine volikogu liikmetele ning vajadusel teave edastada.
4. Kuidas tekkinud infovajak volinikele kompenseeritakse?
Linnapea vastab:
Seminari ettekanded on volinikele avalikult kättesaadavad aadressil http://pol.parnumaa.ee/juhtimine/seminaride-ettekanded.
5. Kas E. Reinhold saab tegemata tööülesannete eest ametikõrgendust, saades POL-i juhiks?
Linnapea vastab:
POL-i põhikirja kohaselt kuulub juhatuse esimehe valimine ja juhatuse isikulise koosseisu kinnitamine üldkogu ainupädevusse. Juhatuse liikmed kinnitatakse üldkogu otsusega.
E. Reinhold valiti Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liikmeks POL-i üldkogu 21. augusti 2019 otsusega nr 1-4.1/17/2019.
6. Kas nii hakkabki nüüd olema, et Pärnumaa inimeste poolt mandaadi saanud rahvasaadikud jäetakse kõige olulistemas Pärnumaa arengut puudutavates küsimustes kõrvalseisjateks, kes selle eest vastutab?
Linnapea vastab:
Kindlasti ei jäeta volinikke Pärnumaa arengut puudutavates küsimustes kõrvalseisjateks. On äärmiselt kahetsusväärne, et teave seminari toimumise kohta jäi Pärnu Linnavolikogu liikmetele edastamata, kuid nagu eelpool öeldud, teeb volikogu teenistus ja Pärnu Linnavalitsus kõik selleks, et edaspidi taolisi eksimusi ei juhtuks.
Me räägime täna pidevalt suuremast kogukonna kaasamise vajadusest ja koostöö olulisusest, kuid tühjadeks sõnadeks need jääma kipuvadki.
Lugupidamisega
Edmond Penu
EKRE fraktsiooni liige