JÄRJEST ENAM TUNDUB, ET TAGATUBA OTSUSTAB KEDA PÄRNUMAA ARENGUKAVASSE KAASATA JA KEDA MITTE?

Värviderohke sügis annab aimu, et suured tormid ei ole enam mägede taga. Pärnu linnavolinike jaoks on uus hooaeg samuti alanud tormiliselt.

Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) korraldas augusti lõpus kahepäevase seminari Lepaninal, kus arutati olulistes küsimustes Pärnumaa tuleviku üle.

6 augustil käesoleval aastal saadetakse Pärnumaa Omavalitsuste Liidu sekretäri Kristel Ernitsa poolt välja teade Lepanina hotellis 29-30 augustil toimuvale Augusti juubeliseminarile, mille kutsungiks on märgitud pidulikult "ÜHTSEMA, ÄGEDAMA JA TURVALISEMA PÄRNUMAA POOLE", kuid linnavolikoguliikmeid Lepaninal toimuvast seminarist millegipärast ei teavitata. Neile unustatakse kutse saata.

Seminaril osalesid volinikud Põhja Pärnumaa, Saarde ja Häädemeeste vallast ning Pärnu linnavalitsusest, ühtegi linnavoliniku kutsutute hulgas ei olnud. Ürituse eelregistreerimise lehe järgi võib vaid aimata, kes kutsutute hulgas viibisid.

Seminaril räägiti olulistest asjadest.

Via Baltika ja riigiteede remondikava,

Pärnu lennujaama rekonstrueerimine,

Rail Baltika trassiga seonduv,

Suurprojektid Pärnu linnas,

Pärnumaa jäätmekava,

Laste ja Noorte vaimse tervishoiusüsteemi tulevikust ja paljudest muudest Pärnu linna ja maakonna jaoks olulistest asjadest.

Peab tõdema, et see kummitempel, kus ettepanekud ja eelnõud süüvimata tagasi lükatakse tekitab pikemat aega juba asjatuid pingeid. Koostöö olulistes küsimustes välistatakse targu stiilis, õige ettepanek aga järjekordselt valelt erakonnalt.

Samas rütmis jätkus ka selle sügise teine volikoguistung, kuhu oli kutsutud päevakorra esimese punktina esinema Liisa Pakosta. (Võrdsematest võrdsematele võimaluste loomise volinik?) Valdavalt rääkis võrdõigusvolinik vähemustest (LGBT), suurest võrdsusest ja diskrimineerimisest, kes ühtlasi vähemuste (LGBT) ahistajad vangi lubas saata.

Kas Volikogu esimehel Andres Metsojal ei ole tõesti targemat teha, kui volinike aega raisata mingite ideoloogiliste pseudoteemadega?

Palju tähtsam minu arvates on täna taandarengut näitav linna areng ja arengukava. Pärnu mahajäämus teistest läänemere kuurortidest ja elanike väljavool regioonist, mis on märkimisväärne, mille majandusnäitajad halvenevad kiiremini kui kahanev rahvaarv.

Lihtsaks võrdluseks võib tuua täna kiiresti areneva Leedu kuurortlinna Palanga. Sealne rahvaarvu kiire kasv ja ehitusbuum räägivad iseenda eest.

Nii jäi ka ettepanek arengukavasse aastani 2035 lisada kaldakindlustus koos valgustatud promenaadiga Valgeranda tähelepanuta. See ei jõudnudki kaugemale linnavalitsuse planeerimiskomisjonist. Ettepanek hääletati koalitsiooni poolt komisjonis tuimalt arengukavast välja.

Audru osavald olles ettepanekuga eelnevalt nõustunud leidis samuti kaldakindlustamise tormi eest olulise oleva.

Üldiselt on teada, et keskuslinn osavaldadest üle armastab sõita, ja seda just viimasel ajal üsna tihti.

Valdade liitmine linnaga on täitmas oma eesmärki ja seda mitte heas mõttes. Suurtes raskustes linnaga suhtlemisel on ka Tõstamaa osavald.

Seega ka Audru osavald ei ole erand.

Täna ampsab meri Valgerannas Audru poolsest küljest järjest suuremaid tükke ja rannajoone kindlustamine võiks kuuluda juba hädavajalike ja kiiresti tehtavate tööde hulka.

Valgeranna seikluspark on loovutanud oma territooriumist koos rannamändidega ca 17 meetrit maismaast, ohus on sealsed viimased kaitsealused liivaluited ja põlismets, kui ka sinna rajatud discgolfi ja terviserajad.

Kaldakindlustus Valgerannas võiks olla lahendatud terviklahendusena ja mõistlik oleks see rajada koos valgustatud promenaadiga. Sealne mets koos terviseradadega tuleks kuulutada pargialaks ja võtta kaitse alla, et me ei näeks seal peatselt RMK uuendus ehk lageraiet. Siin peaks võtma linn initsiatiivi. Kuna seda ettepanekut täna aga arengukavasse ei soovita, tundub, et aastani 2035 ei suvatse sealse olukorraga tegeleda keegi?

100 meetrit Valgeranna kaldajoone töödest(alates Doberani rannamajast) ja raha 50 000 euri eelarvestrateegiasse Audru osavallajuhi Priit Annuse sõnutsi siiski jõudis.(?) Kõik ülejäänu sõltuvat aga juba riigipoolsest huvist, RMK ja Andropoffi villa soovidest või soovimatusest. (Rannajoonel mis on ca 3km pikk ulatuvad RMK ja Andropoffi villa krundid veepiirini)

Abilinnapea Meelis Kuke väitel polevat aga ettepanek jõudnud veel tegevuskavassegi rääkimata eelarvest.

(tänasel volikogul järgmise aasta eelarvesse siiski midagi lubati) Seega üheskoos riigiga võiks linn selle pikantse olukorra Valgerannas koos ära lahendada.

Kaldakindlustus on otstarbekas rajada koos valgustatud promenaadiga, et hiljem ühendada see Vana Pärnu ranna ja linnaga, mis oleks ühtlasi jätk linnas juba valminud promenaadidele ja kergliiklusteedele. See tõstaks ühtlasi piirkonna atraktiivsust, parandaks kohalike tervisespordivõimalusi, vähendaks üldist mahajäämust teistest läänemere kuurortidest ja parandaks sealset ettevõtluskliimat.

Täna tundub aga, et volikogu liikmeid hoitakse olulistest arengut puudutavatest teemaaruteludest hoopis eemale ja tegeletakse selle asemel pseudoteemadega.

Pöördusin arupärimisega linnapea Romek Kosenkraniuse poole, kes peab välja selgitama, kas selline tegevus võib olla kuritahtlik.

Linnapea vastus kõlas 31 oktoobril volikogu ees arupärimisele alljärgnevalt:

Vastus arupärimisele

1. Miks volikogu teenistuse juhataja Erik Reinhold UNUSTAS volikogu liikmeid olulisest seminarist teavitada?

Linnapea vastab:

Volikogu teenistuse juhataja ei unustanud volikogu liikmeid seminarist teavitada. Volikogu teenistuse juhataja eeldas, et volikogu liikmeid teavitab seminari korraldaja Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL), kuivõrd POL-i poolt saadetud info oli suunatud otseselt isikutele ja mitte üldistele e-posti aadressidele. POL-i esindaja eeldas, et teabe seminarist edastab volikogu liikmetele Pärnu Linnavalitsus oma struktuuriüksuste kaudu. Antud juhtumit on Pärnu Linnavalitsuses põhjalikult analüüsitud ning tehtud järeldused vältida sarnaste juhtumite kordumist.

2. Kas Pärnu Linnavolikogu liikmed pole väärilised ja pädevad antud teemasid mõistma?

Linnapea vastab:

Vastajal ei ole põhjust kahelda Pärnu Linnavolikogu liikmete pädevuses seminari teemade mõistmisel. Nagu eelpool selgitatud, oli tegemist kahetsusväärse eksimusega ning Pärnu Linnavalitsus on teinud omad järeldused taoliste kommunikatsioonihäirete vältimiseks tulevikus.

3. Mis tähendab kommunikatsioonitõrge? Kas keegi jättis oma töökohustused täitmata?

Linnapea vastab:

Juhtunu analüüsi tulemusel ei ole põhjendatud kellegi süüdistamine töökohustuste täitmata jätmise osas. Volikogu teenistuse uus juhataja on teadlik, et edaspidi tuleb sarnaste ürituste teavituste puhul teha koheselt kindlaks, kelle kohustus on teabe edastamine volikogu liikmetele ning vajadusel teave edastada.

4. Kuidas tekkinud infovajak volinikele kompenseeritakse?

Linnapea vastab:

Seminari ettekanded on volinikele avalikult kättesaadavad aadressil http://pol.parnumaa.ee/juhtimine/seminaride-ettekanded.

5. Kas E. Reinhold saab tegemata tööülesannete eest ametikõrgendust, saades POL-i juhiks?

Linnapea vastab:

POL-i põhikirja kohaselt kuulub juhatuse esimehe valimine ja juhatuse isikulise koosseisu kinnitamine üldkogu ainupädevusse. Juhatuse liikmed kinnitatakse üldkogu otsusega.

E. Reinhold valiti Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liikmeks POL-i üldkogu 21. augusti 2019 otsusega nr 1-4.1/17/2019.

6. Kas nii hakkabki nüüd olema, et Pärnumaa inimeste poolt mandaadi saanud rahvasaadikud jäetakse kõige olulistemas Pärnumaa arengut puudutavates küsimustes kõrvalseisjateks, kes selle eest vastutab?

Linnapea vastab:

Kindlasti ei jäeta volinikke Pärnumaa arengut puudutavates küsimustes kõrvalseisjateks. On äärmiselt kahetsusväärne, et teave seminari toimumise kohta jäi Pärnu Linnavolikogu liikmetele edastamata, kuid nagu eelpool öeldud, teeb volikogu teenistus ja Pärnu Linnavalitsus kõik selleks, et edaspidi taolisi eksimusi ei juhtuks.

Me räägime täna pidevalt suuremast kogukonna kaasamise vajadusest ja koostöö olulisusest, kuid tühjadeks sõnadeks need jääma kipuvadki.

Lugupidamisega

Edmond Penu

EKRE fraktsiooni liige

Pärnumaa Teataja toimetus märgib, et kommunikatsioonihäire tekib ajal kui POL uueks juhiks kandideerib volikoguliikmeid "teavitada unustanud" Erik Reinhold. (Isamaa) Kas see oli endise volikogu teenistuse juhataja käega löömine või lihtsalt lohakus ei osanud linnapea hinnata.

PÄRNITSA MÄRATSUSEHOO TAUSTAL

( : ) unustage see pe***ekukkunute põlvkond, sealt ei tule midagi.

Mikk Pärnits: Vihmasajule järgnevad päike ja vikerkaar, Pärnu Postimehes.

“Paraku ei suutnud kirja autor veenvalt matkida intelligentset inimest. Tõenäoliselt seetõttu, et valdab ainult mõningaid esteetilisi madalstiile (räigus, labasus, epateerimine jms), miski tema püüd kirjutada arukalt ja ametlikult päädis õige koomilises sõnastuses.

Nii saingi mitmelt kirjasaajalt väga operatiivselt mureliku vastukaja, et kas olen hakanud tarvitama narkootikume või olen rängas pööripäevapohmeluses. Rahustasin nad maha, tegu oli lihtlabase identiteedivargusega.”

Nii kirjutas Mihkel Kunnus Pärnitsa ja tema abitu kirjutise kohta, kui Mikk oli Mihkli nime all iseenda paskvilli avaldanud. Aastad on möödunud, Miku vaimses ja moraalses arengus ei ole näha pööret paremuse poole. Intelligentsuse matkimisega on endiselt probleeme.

Pärnitsa esseistika peale ei maksa solvuda, veel vähem vaimustuda või vihastuda. Ta on pe**sekukkunud põlvkonna tüüpiline esindaja.

Mis teha, mõni põlvkond lihtsalt läheb aia taha. See on loomulik kadu, üldse on ime, et meil on ka vahel mõni põlvkond olnud, kellel täisaru peas. See ei ole sugugi loomulik ega tavaline.

Pärnits on loomulik ja tavaline kogu oma emotsionaalses küündimatuses. Ma ei näe mingit vajadust Miku lehelugusid detailselt analüüsida või tema stiilinäitele vastata, piisab ebainteligentse tekstimassi põhitunnuste visandamisest, need on alati samad ja sama totrad.

See mis Mikule ei meeldi on paha, see mis meeldib on hea. Per**ekukunud põlvkond lähtub ainult emotsioonidest, pole tähtis kas need emotsionaalsed mustrid saavad alguse NYT valede lugemisest, popkultuurist, tont teab millega segatud kanepist, sotsiaalmeedia solgist või mõnest muust ilgusest.

Kultuuriimperialismi mürgitatud sööt neelatakse alla ja võetakse omaks ning siis lastakse emotsioonil täiega minna. Mikk on veel vana kooli per**ekukkunu, kes tunneb tähti, saab ka niivõrd kuivõrd ilukirjandusliku teksti kaante vahele. See on läbitud etapp, nüüd mölisetakse, kiunutakse ja kakardatakse kliimamiitingutel poolemeelselt ringi. Ei saagi aru kas tegu on zombide, marutõbiste laiskelajate või narkarirämpsuga.

Emotsionaalselt võib väita ükskõik mida, peaasi et tunne üle ääre keeb ja mõistus ei sega. Millest Mikk oma viimases loos sogas? Sellest, et homopropaganda vastased teevad midagi sama hirmsat kui kommunistliku okupatsiooni timukad. Lollus. Dementsus. Nõmedus.

Kuidas saaks mõtlev olend nii lihtsates asjades eksida? Kommunistlikud okupandid ja nende timukad esindasid võimu. Need monstrumid esindasid inimvaenulikku ja jõledat reziimi.

Täna esindavad globalistide võimu ja inimvaenulikku surmakultuslikku maailmakorda homopropagandistid ja muud anaalliberaalid. Seesama väike tühja pilguga Mikk esindab täna tülgastavat võimu. Jälk.

Ekreiidid ja mina oleme võimu vastu, saate aru te pooletoobised, me ei esinda võimu, me võitleme laste kohitsemise vastu, mis on veel koletislikum kui küüditamine ja okupeerimine ning massimõrvad. See jõledus on kirjeldamatult julm, aga näed - Mikule nii väga meeldib. Viskub halisedes ambrazuurile.

Jätke ta viltune lõust endale hästi meelde. Edaspidi oskate eemale hoida.

Emotsionaalne ila jookseb. Ega see ei ole Eestist alanud, näiteks käib hüsteeriline vasaktõmblemine ameerikas juba mitu inimpõlve. Asi on läinud nii hulluks, et täna süüdistatkse Trumpi selle eest, et ta lasi mingi ilge terroristide pealiku ära tappa, mingi verise ISISe kaalika. Tõelise koletise ja sõjakurjategija.

Trump hävitas koletise ja massimõrvari, aga nüüd on ta per**ekukkunute arvates kurjategija. Nii nagu ta oli eriline kurjam oma olematute vene suhetega ja üldse kõigega. Ühesõnaga asjata solgiga üle valatud.

Per**ekukunute jaoks esindab ISIS elu helget poolt, orjapaidajatest pealõikajad, kitseseksualistid ja väga tõenäoliselt Obama ja administratsiooni poolt mahitatud bandiidijõuk on see, keda progressiivne ajakirjandus ja intelligents kaitseb. Ma pean neid kuriteo kaasosalisteks, iga ajakirjanik või aroobist korvpallur, kes kaitseb ISISt õiglase karistuse eest, on ise pealõikamise eest vastutav.

Samuti on Mikk vastutav igasuguste progressivsete ilguste eest, mitte ainult pealõikamise ja riigireetmise ja illegaalsete immigrantide aumõrvade eest, Mikk on lastekohitsemise propagandamadu ja peab vastutama laste sandistamise ja piinamise eest.

Kuriteo varjaja, kurjategija abistaja ja valetunnistuse andja on kuritöö kaasosaline. Nii nagu ühte korrumpeerunud kultuuriklubi kaitstes kaitstakse ühe amoraalse isiku ärihuve, mis on osavalt kultuuriliseks tegevuseks maskeeritud.

Ma olen ühe korra päästnud Miku elu, aga ma ei kahetse seda. Kunagi tahtis vihast ja kättemaksuhimust hullunud poeet Jürgen Rooste daami au kaitseks Miku ära tappa ja küsis minult tema aadressi, ma ei andnud. Õigesti tegin, Mikk jätkab isenda häbistamist ja vasakpasa naeruvääristamist. See on tänuväärne töö.

Minu otsus kinkida talle elu oli moraalne ja funktsionaalne.

Missugune haige olend arvab, et meie esiisad ei andnud oma elu Vabadussõjas traditsioonilise pere, oma naise ja laste eest, oma kodu eest? Ja metsavennad, et kejmoslemid saaksid sotsiaalkorteris mesinädalaid pidada?

kivisildnik © 2019

Pärnus, vandenõulaste peakorteri lähistel

28.10.2019

Foto: Meisi Volt

(:) ABIKS PEETUSEGA AJAKIRJANDUSELE - ET SAAKS ARU LIHTSAST PETUSKEEMIST

Me oleme küündimatule, anaalsele ja kallutatud uurivale ajakirjanduse andnud küllalt vihjeid, et aidata neil joomakultuuri asutuse Tempel teemadel arukaid ja põhjendatud seisukohti võtta. Ei midagi, tulemust ei ole ega tule.

Ühelt poolt on see muidugi selgitatav ajakirjanduse piinlikult madala tasemega, teiselt poolt sundmõtlemise ja liberaalsete silmaklappidega.

Ometi on kultuur Eesti Vabariigis väga tähtis, isegi Põhiseaduses jutuks võetud eluala, kuigi ajakirjandus üritab kultuurist jätta muljet kui seksuaalveidrike ja noorte joomaseltskonna omavahelisest asjast. See ei ole nii.

Kultuur on on midagi enamat, Templi seltskonna kiituseks tuleb öelda, et nad tegelikult teavad väga hästi mis on kultuur ja kes seda Pärnus teevad.

Toon konkreetse näite, järgnev on osa linnavalitsusele esitatud IN Augusti festivali meeskonnast. See on hea valik Pärnu ja vabariigi parimatest tegijatest, ühtegi paha sõna ei ütle. Vaadake need nimed üle, kui tegijad pole teile tuttavad, siis pöörduge ekspertiisi saamiseks loomeliitude poole.

Kellega on meil tegemist?

Tölp - Peakorraldaja, muusikaprogrammijuht, sponsorid

Kevin Park - Muusikaprogrammijuhi assistent

Al Paldrok - Kunstiline juht

Marian Kivila - Haridusprogrammi juht, linnatuurid, sponsorid

Taje Tross - Festivali kujundaja

Jürgen Rooste - Luuleprojektijuht

Sven Kivisidnik Sildnik - projektijuht

Laura Kurs - kommunikatsioon, turundus Eestis, sponsorid

Meisi Volt - turundus sotsiaalmeedia

Jaan Marten Pukk - Tehnikapealik

Heiko Leesment - Müügipealik

Mauri Saks - Baaripealik

Aet Parve - Toidutänava pealik

Andre Sassor - Turvapealik

Koristus/vabatahtlikud : Kertu Siimer, Rein Kutsar jt.

Projektid/akrediteering : Kadri Vaas

Foto/Video/Veeb: Danel Rinaldo, Antti Aalmaa, Caroline Sada

Jämedalt joonel on meil mõistlik koosseis, mis on ühelt poolt tehnililine seltskond nagu turvamehed, koristajad, turundajad ja baarimehed, teiselt poolt loominguline pool, ehk siis inimesed, kes teevad ja valdavad kultuuri. Viskad pilgu peale, tõesti, tõesti, paberid on puhas kuld, kena kultuurifestival. Ühtegi paha sõna ei ütle.

Aga teeme nüüd ühe tehte, lahutame sellest ideaalse festivali meeskonnast inimesed, kes selle festivali töös ei osalenud. Ja ei osalenud sellepärast, et suurem osa neist EI TEADNUDKI, et nad on projekti kirjutatud, SEDA TEHTI NENDE SELJATAGA.

Mõni küll teadis aga ei osalenud, sest talle ei makstud. Järgi jääb reaalne nimekiri, võimalik, et keegi veel langes ära või asendati ent keskendume loomingulisele poolele, ikkagi kultuurifestival.

Ei osalenud järgmised kultuuritegelased:

Al Paldrok - Kunstiline juht

Marian Kivila – Haridusprogrammi juht, linnatuurid, sponsorid

Taje Tross - Festivali kujundaja

Jürgen Rooste – Luuleprojekti juht

Sven Kivisidnik Sildnik – Projektijuht

Foto/Video/Veeb: Danel Rinaldo

Foto/Video/Veeb: Antti Aalmaa

Foto/Video/Veeb: Caroline Sada

Kevin Park - Muusikaprogrammi juhi assistent

Festivali meeskond ilma kultuuriinimesteta, 0 tähistab surnud hingi, kes figureerivad ainult ametlikes paberites:

Tölp - Peakorraldaja, muusikaprogrammijuht, sponsorid

0 - Muusikaprogrammijuhi assistent

0 - Kunstiline juht

0 - Haridusprogrammi juht, linnatuurid, sponsorid

0 - Festivati kujundaja

0 - Luuleprojektijuht

0 - projektijuht

Laura Kurs - kommunikatsioon, turundus Eestis, sponsorid

Meisi Volt - turundus sotsiaalmeedia

Jaan Marten Pukk - Tehnikapealik

Heiko Leesment - Müügipealik

Mauri Saks - Baaripealik

Aet Parve - Toidutänava pealik

Andre Sassor - Turvapealik

Koristus/vabatahtlikud : Kertu Siimer, Rein Kutsar jt.

Projektid/akrediteering : Kadri Vaas

000 - Foto/Video/Veeb

Mida me näeme? Rikkalikult kultuuriinimeste seltskonnast on jäänud meeskonda ainult tehniline personal ja kodanik Tölp isiklikult - kes oma füüsilises olekus esindab kogu kultuurilist mitmekesisust ja vabariigi ning Pärnu suurimaid kunstimeistreid - tõeline renessaansiajastu universaalgeenius, Leonardo da Vinci nr 2.

Faktiliselt ei olnud tegu mitte kultuurifestivaliga nagu planeeritud, vaid ühemehe bändiga, kodanik Tölbi soolofestivaliga kui soovite. Kõik need Paldrokid, Kivilad, Kivisildnikud ja Roosted on ainult silmamoondus ja surnud hinged. Puhas õhk. Pikk nimekiri kultuuriinimestest oli ainult selleks, et Tölp saaks kultuuri nime all ja kultuuri raha eest oma isiklikku festivali teha.

Kui selline kultuurikontseptsioon sobib meie ajakirjandusele, maksumaksjatele ja linnavalitsusele, siis ei oska küll muud teha kui liberaaldemokraatlikult kisendada: tule till taevast alla! Ja kuhu see raha siis läks?

Kas Templil on jälle majandusraskused ja tarvised arved hingavad jäist auru kuklasse? Loodame et see aruandluse käigus selgub?

Kui ei selgu, siis tekivad sügavad kahtlused meie linna lugupeetud kultuurijuhtide suhtes? Kas on tegu ükskõiksuse, mingite hämarate huvide või seninägematu rumalusega? Igal juhul ei ole tegu kultuurjuhtimisega, vaid vassiva ja amoraalse tölpluse mahitamisega.

Kui nii, siis me vajame muutusi ja alustada tuleb kaadripoliitika ülevaatamisest.

Kodanikud, see ei olnud kultuurifestival, teid peteti, see oli tölbifestival, ühe konkreetse tölplase ja akadeemilise projektikirjutaja soolofestival.

(tähelepanelik lugeja)

POSTIMEHE PÄRNU TOIMETUS AVALIKUSTAS JA TUNNISTAB ÜHE KINDLA ÜHISKONNAGRUPI TAGAKIUSAMIST?

 

Kohalik Pärnu Postimehe toimetus esitab oma juhtkirjas retoorilise küsimuse EKRE fraktsiooni sobivusest Pärnu linna volikokku ja viitab, et see on Pärnu linna elanike otsustada, kuid samas politsei ja toimetus arvavad, et kiusamine maailmavaate alusel ei sobi ega ole õigustatud.

Tsiteerin:

"Kas vähemuste kiusajad sobivad Pärnu linna volikokku? See on küsimus Pärnu linna elanikele, kelle häältest sõltub kohalik rahvaesinduse koosseis.

Pärnu Postimehe toimetuse arvates ei õigusta ükski maailmavaade sellist kiusamist. Sama seisukohta on väljendanud ka siinne politsei: teisi inimesi häiriv käitumine pole lubatud, kui nii toimitakse võiks pöörduda korrakaitsjate poole."

Ometi tunnistab Postimehe toimetus, kes on juhtkirjas võtnud endale sünonüümiks PP, et nad on valinud poole ja tegeletakse aktiivselt konservatiivse maailmavaatega inimeste tagakiusamisega.

Juba pikemat aega ei avalda Postimehe toimetus EKRE fraktsiooni vastulauseid ja artikleid.

Nii ka PP arvamustoimetuse juht Kalev Vilgats jättes järjekindlalt avaldamata vastulaused, leides erinevaid vabandusi ja põhjendusi, samuti ei avaldata oma nime all esitatud kommentaare vastulausetena.

Vilgats kirjutab viimases kirjas avaldamisest keeldumise põhjendusena muuhulgas nii:

"Omal algatusel saadetud ehk mitte tellitud kaastööd võib toimetus OMAL ÄRANÄGEMISEL ilmumata jätta."

"Kui inimene on läinud poliitikasse ja osaleb avalikel sündmustel, siis peab ta arvestama võimalusega jääda pildile, videole või saada muul moel meediakajastust. See omakorda ei tähenda, nagu oleks ajaleht kohustatud selle isiku kirjutist avaldama. Kuna Pärnu Postimees on ERAMEEDIA (!) ,siis kaalume väga põhjalikult AVALIKUST HUVIST (!) lähtudes, mida avaldada."

“Toimetusel on õigus kaastöid nende SELGUSE HUVIDES (!) toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.”

"Juhin tähelepanu asjaolule, et Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsioonist ei ole siiani ilmnenud veel ühtki suurt kirjameest, KELLE TEKSTID EI VAJAKS TOIMETAMIST."

MILLINE NÄEB VÄLJA POSTIMEHE TOIMETUSE JAOKS "AVALIK HUVI" JA OBJEKTIIVNE SÜNDMUSTE KAJASTAMINE SAAB IGA PÄEVAGA AINA SELGEMAKS.

Arvestades PP juhtkirja "Valitsuserakond kiusab vähemust" ja selle juhtkirja all olevaid kommentaare sotsiaalmeedias on Postimehe neutraalsus igaljuhul välistatud ja vastuseis konservatiivsele maailmavaatele süsteemne.

Vastulaused avaldamata jättes ja artikleid ühepoolselt kajastades rikub PP räigelt ajakirjanduseetika koodeksit. https://www.eall.ee/eetikakoodeks.html

Kõigele lisaks me räägime täna väga palju vihast ja vihkamisest, nii ka PP toimetus väljendab oma artikli all olevas kommentaaris toimetuse seisukohta alljärgnevalt:

"Kindlasti pole kõik sama maailmavaatega. Kiusamine, pahatahtlikkus, kurjus, (vaimne) vägivald võiks olla aga mistahes maailmavaatega inimese jaoks taunimisväärne."

Hästi õeldud, kas pole? Kurb kuid sõnu oskame me kõik teha, kas Postimehe enda teod ja sõnad lähevad sellega kokku?

Näide ühest vihapurskest, mille Pärnu Postimees ise oma artiklis ära trükib, kuid vaatab sellele läbi sõrmede.

Tsiteerin:

“Nägin viha, vaenu ja tülgastust. Ma nägin võimulolevat erakonda, kes meid süsteemselt kiusab ja alandab. MA OLIN VIHANE JA ŠOKIS, MU KÄED VÄRISESID JA SILMAD OLID MÄRJAD, aga olin vait, sest ei saanud alluda provokatsioonile ja nende mänguga kaasa minna. Helistasin hoopis häirekeskusesse ja selgitasin olukorda väriseva südamega,” kirjeldab reedeõhtuseid tundeid põline pärnakas Eva Marta Sokk, Eesti LGBT ühingu kogukonnakoordinaator.”

LGBTQ+ ühingu koordinaatori väljaütlemine ja politseile valeväljakutse tegemine on justkui õpiku näide sellest, mis on lubatud LGBTQ+ provokaatoritele ja aktivistidele, ei ole lubatud ülejäänud ühiskonnaliikmetele?

Miks on lubatud LGBTQ+ inimesel vihastuda, tunda viha konservatiivse ja moraalse maailmavaate vastu, kuid väärtuspõhimõtteid kandvaid ja traditsioonilisi pereväärtusi austavatel inimestel pole see lubatud?

Küsimusele kas PP taunib ka LGBTQ+ kogukonnakoordinaator Eva Marta Soki vihapurset tema enda kutsel kohaletulnud inimeste vastu, jättis Pärnu Postimehe toimetus teadu vastamata.

Eesti põhiseaduse §4 määrab, et Eestit juhitakse võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel ja seda teevad Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus ja kohtud. Seal ei ole öeldud, et Eestit juhib ka ajakirjandus. Samas just seda püüab Pärnu Postimehe 22.oktoobri 2019.a. juhtkiri teha. Toimetus otsustas ideoloogiliselt, kes sobib rahvaesindajaks ja kes ei sobi. Küsiks, kes on rahva mandaadi Postimehe omanikule (Margus Linnamäe) ja toimetusele ühepoolsete hinnangute andmiseks andnud?

EKRE Pärnumaa juhatus.

KUMB SEEKORD KAPPI POEB?

Mind ajendab kirjutama aina rohkem sõrgasid laiali ajav homopropaganda, mis on oma otsaga jõudnud lõpuks ka Pärnusse.

Pärnus ööklubis Tempel ja Nooruse Majas korraldatud või siiski ebaõnnestunud korralduselt LGBT promoüritus sunnib vägisi kaasa rääkima, kütab pingeid ja kirgi pärnakate hulgas kindlasti veel pikka aega.

Ööklubi Templit on kiidetud ja laidetud aga see ei ole kindlasti tänane teema. Kirjutama ajendab just alaealiste noorte kogunemise ja nüüdseks ka mõjutamise kohaks saanud Pärnus Rohelisel tänaval asuv Nooruse Maja. Pärnu linnale kuuluv Nooruse Maja reklaamib end kodulehel kui sündmus- ja koolituskeskust.

Erinevates ajakirjanduslikes uudistes on juba piisavalt mainitud LGBT reedel planeeritud ja untsu läinud üritust Nooruse Majas, kuhu olid väisama tulnud lisaks linnakodanikele ka kaks Pärnu Postimehe ajakirjanikku, keda Nooruse Maja ukse pealt millegipärast kohe tagasi kupatati. Miks? Teame ju, et kogu üritust reklaamiti avalikult paljudes meediakanalites ja kogu see propagandaüritus on käinud seni riigi jõudsa toetuse saatel.

Järjest kummalisemaks läheb olukord kui lähtuda asjaolust, et keda siis õigupoolest LGBT aktivistid Kristel Rannaääre ja Eva Marta Sokk endale külla ootasid? Väidavad nad ju oma küllakutseski, et neil on üle pika aja hea meel tulla Pärnusse ja kohtuda kogukonnaga, tutvustada oma teenuseid ja vastata küsimustele. Välja on toodud teemadki, millest soovitakse rääkida, kuid inimesed saadetakse ukselt lihtsalt tagasi?

LGBT reklaamlehelt võib leida

teemad, mis tulevad jutuks:

-kooseluseaduse võimalused ja puudused

-rakendusseaduse puudumise võimalikud tagajärjed

-peresisene lapsendamine

-soovahetuse arstlike toimingute ühtsed nõuded

-ühingu teenused ja üritused

-vabatahtlikuks olemise võimalused

-Baltic Pride 2020"

"Kui Sa üritusele tulla ei saa, kirjuta kogukonnakordinaator Eva Martale (evamarta@lgbt.ee) ning leiame sellel päeval muu aja, ET NELJA SILMA ALL KOKKU SAADA.

Kuid miks siis ikkagi sooviti see üritus nähes suurt publiku huvi kuulutada kinniseks, kohale kutsudes politsei ja ise samal ajal sündmuskohalt minema kiirustades?

Kas mitte igal linnakodanikul ei ole õigus avalikul koosolekul osaleda või keda täpsemalt sellele koosolemisele oodati?

Kohapeal selgubki, et suvaline linnakodanik ei ole teps mitte sellele üritusele oodatud, kõigele lisaks jäeti ukse taha ajakirjanikudki. Kuid miks siis kutsuti kohale politsei ja miks LGBT aktivistid politsei saabumist ise ära ei oodanud? Kui oled vähemusaktivist siis kehtivad sulle Eesti Vabariigis eriõigused ja lubatud on teha politseile vajadusel ka valeväljakutseid? Tõepoolest?

Keegi külalistest ju Nooruse Majas korda ei rikkunud, vähemalt ei ole midagi sellesarnast politsei poolt fikseeritud, kuid kuidas politsei selle väljakutse vormistas oleks küll huvitav teada?

Täna on väga tugevalt päevakorda kerkimas ka LGBT ühingule riikliku rahastuse küsimus. Kas füüsiliselt terved inimesed kes suudavad tööga omale elatist teenida peaks saama riikliku toetust? Selliselt küsimuse päevakorda tõstatamine on igati tervitatav sest riigil peavad olema prioriteedid paigas ja riigiametnikud peavad vaatama kes tegelikult vajavad toetamist kuna ei suuda iseseisvalt toime tulla ja kes mitte. Rahvastikuminister Riina Solmangi on õelnud, et ennekõike peab toetatama hädas olevaid inimesi ja hiljem vaatame mis üle jääb "inimõiguslastele"

Oleme olukorras, kus oma inimestel lagunevad hambad, eriarstide juurde pääseb vaid postuumselt seda kõike pikkade järjekordade tõttu, inimesed lihtsalt ei jõua järjekorra lõppu ära oodata. Vähki põdevale kolme lapse emale korjatakse annetusi, aga ideoloogilised ühingud saavad riigilt raha?

Asi on juba põhimõttes, raha on vaja puuetega inimeste hooldajatele, hooldekodudes olevatele inimestele, rohkem tuleks aidata paljulapselisi peresid, kes osalt on tõelises hädas, toetada tuleb puuetega lapsi ja inimesi, kes tõepoolest ühiskondlikku tuge vajavad. Aga see raha raisatakse lõdvalt mingile ideoloogilisele propagandale?

Hiljuti lugesime kuidas puuetega laste toetuste tõstmise arutelu ajal on puue ära võetud pea 2000 lapselt, kas need lapsed on vahepeal püsivast puudest terveks saanud või välja ravitud?

Inimestel kellel on käed jalad otsas ja suudavad tööga omale elatist teenida ei vaja riikliku toetamist, kõne alla tulevad ehk varjandid raha kogumiseks ja seda annetuste teel, sarnaselt sihtasutusele SAPTK (sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks) ja miks mitte selleks proovida peatselt ka TV 3 ekraanil algavat iga aastast jõulutunnelit?

Palju vastakaid arvamusi on tekitanud ka Eesti LGBT ühingule riikliku rahalise toetuse eraldamine hasartmängumaksust, mis ei pruugi olla Eestis kehtivate seadustega üldsegi kooskõlas.

Nimelt ütleb hasartmänguseadus, mille alusel toetust ka LGBTle eraldatakse, (paragrahv 7) et hasartmängumaksust laekunud rahaga võib sotsiaalministeeriumi kaudu rahastada nimetatud ministeeriumile laekunud summast 93,5 protsendi ulatuses meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projekte ning 6,5 protsendi ulatuses hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevusi. (!)

Sellest kuidas LGBT aktivistid (loe võrkturundajad) oma lobitööd öistel tundidel, kinniste uste taga, hämarates koridorides noortega teevad ning on sisse imbunud sellisesse organisatsiooni nagu seda on Lastekaitseliit ja seal omi asju korraldavad ning lastest tõeliselt hoolivad inimesed sealt välja tõrjuvad, kirjutan juba järgmisel esimesel võimalusel.

1 novembril toimub Tartus Lille maja ees kell 17.30 meeleavaldus, kuhu kogunevad LGBTlased oma järgmist koosolekut pidama.

Tartu aktiivse linnakodaniku Silver Kuusiku seinalt võib leida järgmise kuulutuse:

"01.11.2019 kell 18.00 toimub Tartu linnavõimude kaasabil ja rahastusel Tartu Noorsootöö Keskuse poolt korraldatav ajupesuüritus noortele eelkõige vanuses 13-18 (Eelkõige tähendab seda et osaleda võivad ka veel nooremad!). Räägitakse seksuaalvähemustest!

Ma ei tea mida teavad nii noored kodanikud kaasa rääkida üldse seksiteemadel, kuid mõistan teatud jõudude survet selle ajupesu tegemiseks. Algkooli õpikutesse on juba jõudnud pildid samasooliste paaride kooselust, nüüd on järgmine faas, kus üritatakse hakata mõjutama noore inimese veel välja kujunemata mõttemaailma. Keskuse põhimääruse kohaselt peaks selle ülesandeks olema “innustava ja uuendusliku noorsootöö keskkonna loomine Tartu linna noortele, et neist kujuneksid tegusad, loovad ja õnnelikud inimesed”.

Kutsun Sind, hea heterost mõttekaaslane, üles samal ajal tulema, kaitsma ja presenteerima heteroperekonna väärtusi ja tõekspidamisi selle sama maja juurde alates 17.30-st samal päeval. Võta kaasa oma kaaslane ja teie ühisest armastusest sündinud vili (või viljad). Tule ja aita kaitsta meie isamaad ja meie tõekspidamisi!"

Nagu me näeme on alanud ka vaikne alateadvuse mõjutamine Tartus, sõites täna Tartust Pärnusse avanes mulle järgmine vaatepilt, kus kõikvõimalikud postid bussipeatustes olid LGBT reklaami täis soditud.(vt. allolevaid pilte) Kas tõesti on meid, kes armastavad ja hoolivad oma lastest, muretseme, et neil läheks elus hästi olla ise üheltmaalt vait ja kapis?

Või võtame üheskoos nõuks saata kappi tagasi need kes on sealt end sõgedal kombel välja murdnud?

Lapsevanemad ärgem laskem "organisatsiooonil" kes armastab oma asju ajada hämaras, tammuda demokraatia alustaladel, õõnestades ühiskondliku kokkulepet ning nõudes aina suuremat tükki riiklikust toetusest, eirates põhimõtteliselt dialoogi ühiskonna teiste huvigruppidega ja näidates üles enneolematut ülbust kogu rahva vastu omale pähe istuda.

Ärge jääge naiivselt lootma, et sinna kompotti ei lisandu veel vähemusi LGBTQ+ kes kõik omakorda toetamist vajavad, sealhulgas zoofiilid, nekrofiilid, pedofiilid ja sooneutraalsed, lisame sinna äärmusfeministid ja me saame kokku ohtliku koosluse rahvusriiki surmavast äärmusideoloogiast.

Loodan, et meie ühiskonnas leidub piisavalt arukaid inimesi, kes saavad aru mille eest meie kõik, sealhulgas rahvuslased võitlevad.

Tervet mõistust ja jõudu selleks kõigile soovides.

Lugupidamisega

Edmond Penu

EKRE Pärnumaa juhatuse liige

Pärnu linnavolikogu liige

Tervist kaasvõitlejad !

Eile õhtupoolikul Pärnus oli mul võimalus väisata järjekordset LGBT propaganda üritust, mis pidi toimuma "Nooruse majas".

Kohale olid tulnud ka 2 ajakirjanikku , keda ei lastud uksestki sisse, kuigi kogu üritust reklaamiti avalikult paljudes meediakanalites ning igal linnakodanikul oleks pidanud olema õigus seda soovi korral külastada. Kohale olid tulnud ka mõned EKRE tegevliikmed, kes viisakalt ootasid ürituse algust, kuid üllatuseks olid LGBT inimesed meile hoopis politsei kutsunud, ettekäändel, et meie erakonna inimesed üritavad kuidagi seda üritust saboteerida või selle toimumist takistada.

Tegelikkuses soovisime rahumeelsest teemade aruteludes osaleda ja viia ennast kurssi asjadega, mida LGBT inimesed meie noortele "õpetavad". Võimalus selleks aga nulliti ära ürituse ärajätmisega ning meile kutsusti valesüüdistuste alusel politsei.

Mul on aga suured küsimused LGBT organisatsioonile. Kas on kuskil seadustes kirjas, et maksumaksja rahade peal laiutaval LGBT kogukonna üritustel on keelatud osaleda näiteks EKRE liikmetel või ka teistel kodanikel, kes ei oma vastava organisatsiooniga ühist maailmavaadet? Miks trambib antud orgasitasiooon demokraatia alustaladel, samal ajal nõudes aina suuremat riiklikku toetust ning eirates dialoogi ühiskonna teiste huvigruppidega, näidates üles otsekohest ülbust kogu rahva vastu.

Eilne õhtu tõestas jällegi väga ilmekalt, kuidas kogu LGBT organisatsiooni propaganda on üles ehitatud ainult valedele ning oponente mustates. Nad ei üritagi rahvaga dialoogi astuda vaid lihtsalt järjekindlalt riigi rahade toel oma väärideoloogiat levitada.

Üks põhjustest, miks näiteks mina ja paljud teised EKRE liikmed antud teemaga üldse tegelevad peitub sellest, et meil ei ole ükskõik meie noorte tulevikust. Me ei saa aktsepteerida noorte ajupesu seksuaalsuse ja uute nn. perekonna mudelite vallas. Sinna kompotti lisada veel sooneutraalsus ja äärmusfeminism siis saame kokku ohtliku koosluse äärmusideoloogiatest, mis meie niigi kreenis ühiskonna moraalse kompassi kummuli keerab.

Loodan siiralt, et meie ühiskonnas leidub piisavalt veel arukaid inimesi, kes saavad aru mille eest rahvuslased võitlevad. Suurim ühiskonna vara on terve mõistus, mille abil me oma noortele saame anda eluterve maailmapildi, lootusrikka tuleviku ning mitte väärideoloogiate poolt lõhutud ühiskonna.

Jõudu selleks kõigile soovides.

Lugupidamisega

Daniel Mereäär

linnakodanik ja EKRE liige

ILGUSED KULTUURI VARJUS JA KULTUURI RAHA EEST

Kultuuri varjus ja kultuuri nime all ükskõik milliste ilguste toimetamine on meie kultuuri põhiprobleem.

Vähese kultuuriraha betooni valamine, labase massimeelelahutuse mahitamine, kasutute bürokraatide nuumamine, naeruväärsed projektid ja projktikesed, rumalad ekspertotsused - Pärnu ei ole erandiks ja Tempel ei ole kultuuri tõotatud maa.

Kultuuri varjus ja kultuuri nime all mahitatav homoseksualism on kultuurivampirismi eriti salakaval ilming. Jõledus, mis kasutab surnud kultuurimeistreid roiskuva inimkilbina oma laastamistegevuse õigustamiseks. Näidati filmi homoseksuaalsest poeedist, kellele ja milleks? Miks mitte tõsta kilbile lolle luuletajaid? Kas selliseid on vähe? Kas juhmus ei ole põletav probleem?

Juhan Liivgi ei olnud just terav pliiats, otse vastupidi, ta oli ametlikult nõdrameelne. Kas me peame selle pärast hakkama laste hulgas hullumeelsust edendama ja propageerima? Lasteaia mudilastele hullusärgid selga ja polsterdatud seintega tuppa luku taha, enne kooli, välja ei saa? Nii jah? Kas Juhan Liivi autoriteet annab meile selleks volitused?

Tasakaalustatud infovoog on väga oluline, kui on film homoseksuaalsest luuletajast, siis olgu film ka homoseksuaalsest sarimõrvarist ja tavalisest igavast homost, kes töötab krohvijana ja ei erine teistest kodanikest, keda meil ei ole mingit põhjust tunda. Ja sellised on enamus omasooiharaid - nad ei erine millegi poolest hallist massist.

Pealegi ei ole homofilmifestivali korraldajad ise tuntud luuletajad, juba see on kõnekas fakt. Alaealiste hulgas homoseksualismi ja sooneutraalsuse propageerimine viib massilise alaealiste soomuutmiseni. Rootsi on hoiatav näide oma soomuutmise epideemiaga. Täielik humanitaarkatastroof - paljud kohitsetud lapsinvaliidid on meeleheitel aga nende elu on pöördumatult rikutud.

Kui teie lapsed ennast seksuaalselt sandistavad, siis esitage kahjunõue neile, kes neile seda õõvastavat propagandat tegid, muuhulgas igasugustele vastutustundetutele templitele. Joomiskeskkond, kiimlemiskeskkond nagu kõik ööklubid, lisaks reaalne oht noorte soolisele identiteedile ja tervisele.

Ja kõik seda kultuuri õilsa sildi all ja kultuuri raha eest.

Kui Tempel ja tema kogudus, tahavad tõestada, et tegemist on kultuuriklubiga, siis tõestagu kõigepealt, et InAugusti kultuurirahad on sihipäraselt kasutatud?

See on teema uurivale ja halisevale ajakirjandusele - uurige InAugusti rahaasju!

Kes on projekti sisse kirjutatud? Kas nende inimestega on üldse räägitud? Kas projekti kirjutatud üritused toimusid? Kas esinejad keda rahastati esinesid?

Nimed on kõlavad. Uurige, uurige kes nad on ja mida nad tegid? Kas raha jõudis nendeni, kellele linn selle eraldas? Kui ei jõudnud, kuhu see raha siis läks? Kui palju InAugusti raha kasutati sihipäraselt, kui üldse? Kui raha ei kasutatud sihipäraselt, kas see maksti tagasi? Mis toimub kultuuris tegelikult?

See peab olema avalik info, see on meie kõigi raha, kultuur on meil muide põhiseaduses kirjas, kultuur ei ole lihtsalt joomine ja kisendamine.

Aga kui kultuuriraha äritegevusse kantimine ei ole MEIE AJAKIRJANIKE MEELEST PROBLEEM, SIIS ON AJAKIRJANDUS OSA PROBLEEMIST ja osa meie kultuuri vastu suunatud vandenõust. Tööle, härrased leheafroeurooplased! Kas teie eest tuleb kõik ise ära teha?