Linnavalitsus oli nende vastu. Põhjenduse sõnastas Keskerakondlasest Linnavolikogu aseesimees HILLAR TALVIK, kus ta põhjendas uuringute tegemise mittevajalikkust sellega et me ei teadvat sellest eriti midagi.
Lühidalt tänase Isamaa, Keskerakonna ja Kosenkraniuse valimisliidu põhimõte tundub olema, KUI ME MIDAGI EI TEA, SIIS SELLEPÄRAST SEDA UURIDA EI SAA. Tundub loogikavastane? Samas tänase Pärnu linnajuhtimises tundub olema see tavapärane praktika.
Laiemat arutelu tekitas kogukondade teema, kus paluti Linnavalitsusel saada täpne ülevaade uue Pärnu territooriumil asuvatest küla- ja asumiseltsidest. Probleeme on tekitanud elanikel liiga suurel omavalitsusel inimesteni jõudmine ja on tuntav süvenev ääremaastumine. Linnavõimu poolt on korduvalt esinenud ka püüe osavalla arvamust eirata.
Sellele probleemile viitas tervikuna ka külaliikumise eestvedaja Ants Kuningas oma ettekandes paari nädala eest. ( https://maaelu.postimees.ee/…/kulade-esindajad-elu-on-paras… ).
Algatuse teema oli küll esmalt linnal piirkonnaseltsingutest ülevaate saamine. Samas arutelu läks aga laiemaks ja toodi välja erinevaid võimalusi, kuidas uues omavalitsuses inimesi ning omavalitsusvõimu lähendada.
Näiteks võimalus kaasata valitud külavanemad ja asumiseltside (Pärnu Ülejõe Selts, Raeküla Selts jne) valitud juhid volikogutöösse.
Algatuse teema oli küll esmalt linnal piirkonnaseltsingutest ülevaate saamine. Samas arutelu läks aga laiemaks ja toodi välja erinevaid võimalusi, kuidas uues omavalitsuses inimesi ning omavalitsusvõimu lähendada.
Näiteks võimalus kaasata valitud külavanemad ja asumiseltside (Pärnu Ülejõe Selts, Raeküla Selts jne) valitud juhid volikogutöösse.
Volikogu liige Edmond Penu esitas abilinnapea SIIM SUURSILLALE küsimuse Sauga külade liitumisel tekkivast õiguslikust korrast, kas ei võiks Küladele anda näiteks osavalla staatust Tõstamaa ,Paikuse ja Audru eeskujul. Arutelu oli tekitanud suure segaduse Volikogu vanimale liikmele, EINO JÜRI LAARMANNILE, kes keelas ära abilinnapea SIIM SUURSILLAL täpsustavale küsimusele vastamise. Seega küsimus, kas Sauga külad võiks saada Audru, Tõstamaa ja Paikuse eeskujul osavalla statuudi vastust ei järgnenud. (Kumb siis neist nüüd abilinnapea on?)
Küsimused tekkisid teemaarendusena kogukondlikust poliitikast lähtuvalt, seoses volikoguliikme Lopsiku esitatud, ülesande andmisega linnavalitsusele. Kahjuks valitseva linnavõimu esindajate hulgas algatus järjekordselt toetust ei leidnud, kuigi kommentaarides väljendati isegi poolehoidu algatusele.
Kaugem eesmärk EKRE kogukonnapoliitikas on, et võimalikult suurel osal asumitel oleks valitud esindaja ja et külade/linnaosade esindajad saaksid käia koos ning nende töö oleks sidestatud Linnavolikoguga.
Olukorras, kus kogukonna tähtsust enam rõhutatakse ja kodanikeühenduste positiivne arengusuund on planeeritud ka Pärnumaa arengustrateegias, on oluline saada esmalt tervikpilt Pärnus tegutsevatest linnaosade- ja külaseltsidest, et edaspidi võimalusel planeerida kogukonnaktiivi kokkusaamisi. Üsna oluline on ühtse Suur Pärnu külavanemastatuudi ja võimalusel ka linnaosa vanema statuudi koostamine tulevikus.
Haldusreformijärgses Eestis tunnevad paljud kogukonnad, et otsustamine on neist kaugenenud ning side omavalitsustega nõrgenenud. Tihti ei osata ka väikese külapingi või üksiku vanainimese aitamise murega kaugele pöörduda või ei leia see endisest suurema asutuse poolt piisavalt kiiret lahendust. See ei pea niiviisi olema. Tsentraliseerimise asemel saaks pakkuda inimestele võimalust lahendada kohalikud probleemid ise neile sobivamal moel.
Siimo Lopsik
