Põhjusel et Pärnu Postimees kategooriliselt keeldub vastulause avaldamisest esitan selle siinkohal.
Esmalt tänan hr linnapead sisuka ja põhjendatud vastuse eest.
Samas lugedes kirjutist: ( https://parnu.postimees.ee/.../romek-kosenkranius... ) on hea meelde tuletada, mis põhjendusel on kevadeti tänavate pesemine hea ja mis argumente tegelikult kasutati.
Auväärt autor, kes linnatänavate pesemise vastu on ei süvenenud ehk kõigile põhjendustele, mis esitati. Kindlasti ei pööratud tähelepanu keskkonna tervishoiu teadlaste viidatud uuringutele ja Keskkonnaministeeriumi ekspertide järeldustele.
Kahtlemata tuleb teemaga tegelemisel analüüsivõimeline lugemisoskus kasuks.
Tänavate kevadpesu oli mõeldud algatusena koos teiste tänavakoristustehnikaga umbes sarnaselt nagu see ka Tallinnas jm toimub. Ei oska kahjuks öelda, kus võttis autor korduvalt viidatud tänavate survepesu Minski näited, seostades tänavate pesemise ebademokraatliku ühiskonnakorraldusega.
Esiteks tänavate pesemine ei ole linnavoliniku väljamõeldis, vaid on kasutusel olnud varem ja ka täna Tallinnas ja mujal arenenud riikides. Tänavate pesemist soovitavad teadlased ja ka keskkonnaministeeriumi eksperdid. Järelikult linnatänavatel kevadeti lendlev tolmu tervist kahjustatavust ei saa samuti väljamõeldiseks nimetada.
Teadlased on viidanud et tervise riske suurendab just kevadeti lendlev tolm, kus sees on muuhulgas tehnilist päritolu väikeosakesed, mis võivad sattuda hingamisteede kaudu inimorganismi. Nad on ohtlikud just tänavatel ja õhus, mitte kanalisatsioonis. Kui väikeosakesed minema pesta mitte neid õhku tolmutada, muutub elukeskkond tervislikumaks ja ka linna väljanägemine ilusamaks.
Kurb et põhimõtteliselt tänavate pesemise vastu olev linnapea neid põhjendusi eirab.
Küsitav on hirm linnakodanike autode ja majaseinte nö täistegemise eest. Kui keskkond on tolmune ja must siis jääb see kevadtuultega õhku päevadeks ja nädalateks paisatuna ühel hetkel ka sõidukitele ja majade seintele. Lisaks oli ettepanekus peamiste kesklinnatänavate, rannapiirkonna ning suuremate maanteede kevadine pesu, mis kõrvatänavaid ei häiriks ja pesu toimuks tõenäoliselt ajal kui liikluskoormus on vähene.
Mis puudutab pesemisvastastele sõnavõttudele viitamist Tõstamaal, siis esmalt abilinnapea Siim Suursild tõi peamise argumendina Tartu näitel välja, et linnatänavaid mustab ainult ahiküte, mida plaanitakse hakata vähendama. Lisaks tõi välja raha vähesuse. Olgu öeldud, et hankesse kirjutatuna läheb hinnanguliselt see ühekordne Pärnu tänavate kevadpesemine maksma 40000-50000 €, mis ei peaks olema kuurortlinnale väga suur kulu ühes eelarveaastas, et linnaelanike tervist ja puhast keskkonda hoida.
Rääkides volikogu liikme Enn Raadiku sõnavõtust volikogus, siis peamine argument oli asjaolu, et seadus seda otseselt ei nõua ja rõhutati ainult sildade pesemise vajadusele. Samas seadus kehtestab miinimumnormi. Täpselt seaduse järgi tegutsemine on kohustuslik aga alati saab ka paremini. Ehk on mõistlikum rohkem iseseisvalt mõelda, nii linnakodaniku ja võimalike linna külastajate huvides. Lisaks oli vastuolemise põhjenduseks, et meie linn juba on ilus ja puhas ning ei maksaks alati kõiges halba näha. Siinkirjutaja juhib kõigest tähelepanu ja soovitab Linnavalitsusel probleemiga tegeleda. Antud juhul ei ole ehk mõistlik lihtsalt pead liiva alla peita ja kuulutada, et kõik on niigi hästi ning ebamugava sõnumi tooja kõrvale heita.
Järjekindlalt heade mõtete vastu oponeerimise asemel võiks linnavalitsuse poliitikud keskenduda oma peamisele ülesandele – luua Pärnust ilus, puhas ja siinsetele elanikele heaolu ning turvatunnet pakkuv kodukoht.
Siimo Lopsik
Pärnu linnavolikogu liige (EKRE)
