Tallinn- Pärnu mnt neljarealiseks!

 Paistab, et Pärnu -Tallinna mnt. neljarealiseks kiirteeks ehitamise peatamine rahandusministri Keit Pentus-Rosimannuse poolt ei lähe korda ainult pärnakatele, vaid on suisa üleriigiline probleem ja välja vihastanud väga paljud selles piirkonnas elavad inimesed!

Pärnu linn on oktoobris aastal 2020 vastu võtnud volikogu avalduse, millega rõhutatakse ohutuse ja regionaalarengu vajadusest lähtuvalt ehitada Tallinn- Pärnu maantee võimalikult kiiresti neljarealiseks.

Postitust on Pärnumaa Volikogudes- PÄRNUMAA TEATAJAS jagatud 1691 korda, näinud ja lugenud on seda 118 791 inimest, kommenteerinud 285 inimest ja seda ühe ööpäeva jooksul. Kuna teema on väga aktuaalne, tasuks reformierakonna juhatusel ja tema rahandusministril väga tõsiselt kaaluda, kuidas ikkagi minnakse vastu sügisestele kohalike omavalitsuste valimistele?

REFORMIERAKONNA, ISAMAA, SOTSIDE rahvaesindajad Pärnus jätsid Tallinn-Ikla neljarealiseks ehitamise toetusavalduse poolt hääletamata, lahkudes volikoguistungilt, näidates nii välja oma ükskõiksust regionaalarengu ja turvalisuse küsimusest lähtuvalt ja pettes oma valijate ootusi.

PÄRNU LINNAVOLIKOGU OTSUSTAS SIISKI TOETADA RIIGI POOLT TEHTUD ETTEPANEKUT EHITADA VÕIMALIKULT KIIRESTI TALLINN-PÄRNU-IKLA MAANTEE NELJAREALISEKS KIIRTEEKS!

Volikogu avaldus:

Pärnu Linnavolikogu

15.10.2020

Viimase kümnendiga on liiklussagedus Tallinn-Ikla teelõigul tõusnud ning maantee on järjest kasvavale liikluskoormusele jalgu jäänud. Pidevalt elavnev kaubavedu on sellele teele toonud raskeveokite väga suure hulga.

Mitte sugugi vähemtähtsam aspekt on liiklusvoo ohutus. Via Baltica Tallinna-Pärnu lõik on üks ohtlikumaid maanteesid Eestis. Ühegi inimese hukkumine või raskelt vigastada saamine teeliikluses ei ole aktsepteeritav. Vastavalt riiklikule liiklusohutusprogrammile on seatud eesmärgiks kõigil otsustustasanditel maksimaalne liiklusohutuse tagamine. Üheks programmi meetmetest on toodud säästva ja ohutu taristu projekteerimine, ehitamine ning rekonstrueerimine. Tallinn-Pärnu lõigule on aastaid osutatud ebapiisavat tähelepanu ja on viimane aeg see puudus likvideerida.

Tallinn-Pärnu kiire maanteeühendus on eluliselt tähtis mitte ainult Pärnumaa vaid ka kogu Eesti majandusarengule. Vaatamata rajatavatele lennu- ning raudteeühendustele on ja jääb maantee primaarseks riigisiseseks transpordikoridoriks.

Lühendades sõiduaega Tallinna ja Pärnu vahel kolmandiku võrra, väheneb märkimisväärselt kahe omavalitsuse ajaline kaugus ning avab Tallinna tööturu Pärnumaa elanikele ja toob käeulatusse puhkusevõimalused pealinlastele.

Vabariigi Rahandusministeerium otsib riigihankega konsultanti, kes peaks leidma tee-ehitaja Tallinn-Pärnu maantee 21,6 kilomeetrilisele neljarealisele lõigule, mis hakkab ühendama Libatset Nurmega. Valitsusel on plaanis sel lõigul edasi minna avaliku ja erasektori koostöös (PPP lahendusega), kus erafirma ehitab tee valmis ja hoiab seda korras. Riik maksab järgmised 23 aastat selle kasutamise eest.

Tegu on pilootprojektiga, millele järgneks sama mudeli kasutamine täispikkuses Via-Baltica neljarealiseks ehitamisel.

Pärnu Linnavolikogu toetab igati riigi algatust ehitada Via-Baltica trass Tallinn-Ikla lõik kõiki võimalusi kasutades ja esimesel võimalusel neljarealiseks maanteeks.

***

Palun jagage, et see jõuaks võimalikult paljude inimesteni!

Ei saa lubada järjekordset reformierakonna peenhäälestamise ja avantüristliku käitumise jätkumist Eesti inimeste arvelt. Me oleme seda juba kõike näinud Ansipi ja Rõivase peaministriks olemise ajal.

PÄRNUMAA TEATAJA

PALJU ÕNNE PÄRNAKAD

Tallinn-Pärnu maantee neljarealiseks ehitamine on autorolloministri Keit Pentus-Rosimannuse (Ref) poolt peatatud.

Eelmine rahandusminister Martin Helme tegi kõik selleks, et ehitada 21-kilomeetrise lõigu Tallinna-Pärnu maantee neljarealiseks, kasutades selleks PPP ehk public-private partnership, avaliku ja erasektori koostööprojekti rahastust.

Liiklusohutusest ja inimeludest mittehoolival minister Keit Pentus-Rosimannusel jääb aga ülbust ülegi.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus läheb valitsusse kindla kavatsusega peatada eelmise ministri Martin Helme poolt ellu kutsutud plaan ehitada surmateeks kutsuma hakatud Tallinna-Pärnu maantee neljarealiseks.

Autorolloministri algatus läheb täpselt kokku Reformierakonna üldise hoolimatusega Eesti rahva vastu, mis neil nendest liiklussurmadest.

Pentus ei oska ilmselt hinnata ka neljarealiste teede majandusliku mõju regionaalsele arengule, noh ega Reformierakonna arvates rahandusminister peagi olema majandusinimene.

Teede ehitamise plaanide äranullimine näitab võikalt seda, kuidas poliitoravaid tõukab tagant vaid kättemaksuhimu ja soov kõik eelmise valitsuse tehtu ära nullida. Neil puudub soov ja tahe Eesti põhimaanteed turvaliseks muuta.

Tallinn-Ikla trass (Via-Baltica) on kõige suurema liikluskoormusega maantee Eestis!

Palun jagage, et see jõuaks võimalikult paljude pärnakateni!

Edmond Penu

EKRE fraktsioon

PIIRKONDLIKU ARENGU KOMISJONI AKTIIVSEL EESTVEDAMISEL ON LINN ALUSTANUD RIIGIGA LÄBIRÄÄKIMISI

 PIIRKONDLIKU ARENGU KOMISJONI AKTIIVSEL EESTVEDAMISEL ON LINN ALUSTANUD RIIGIGA LÄBIRÄÄKIMISI VALGERANNA HOIUALA JA METSA SÄILITAMISEKS KOGUKONNA REKREATSIOONI JA PUHKEALANA

Valgeranda me teame kui ilusat ja valge liivaga rannaala, kuhu saab jalutades läbi loodus ja maastikukaitseala. Hoiuala, kus kasvab põlismetsa tunnustega mets. Seal on endale elupaigaks valinud erinevad haruldased taime- ja linnuliigid nagu kassikakk, kanakull, erinevad haruldased rähnitüübid jne

Roherähn on Eestis viimasel kahel kümnendil muutunud väga haruldaseks, viimase hinnangu järgi on tema pesitsusaegne arvukus kõigest 50–100 paari,

roherähn, ja kanakull kuuluvad II kaitsekategooria kaitse alla, kassikakk lausa esimese kategooria alla.

Seoses sellega on linn palunud RMKl ajutiselt peatada metsamajandamine selles piirkonnas, kuni ei ole koostatud linna arengukava 2035+ ja uus metsa inventeerimine, kaasates protsessi ka metsaspetsialistid.

Riigi Metsamajandamise Keskuse poole on pöördunud selles küsimuses akrediteeritud metsakorraldaja Aivar Hallang, kel on VEPide määramiseks olemas vastav litsents ja ta kirjutab järgmist:

Kiri RMK-le

Soovisite eelmise aasta lõpus teha Valgeranna hoiualale jääval kvartali AU359 seitsmel eraldusel harvendusraiet. Kohalike elanike vastasseisu tõttu jätsite raied hetkel teostamata, kuid need on Teil endiselt tehtavate tööde nimekirjas. Samal ajal tekkis Pärnu Linnavalitsuses idee ja huvi rajada Valgeranna hoiualale matkarajad ja puhkekohad, koos loodust tutvustavate infotahvlitega. Nende idee on osa metsa jätta majandamata ning lasta areneda sel looduslikult.

Valgeranna hoiualal on teostatud Natura 2000 elupaigatüüpide ülepinnaline inventuur 2003. aastal ja täiendav inventuur aastal 2014. Teadmata on hoiualal taime- ja linnuliikide esinemine. Põgusal jalutuskäigul novembris, jäi silma kolme orhideelise esinemine hoiuala männikutes. Nendeks III kategooria kaitsealusteks liikideks olid pruunikas pesajuur ning perekondadesse neiuvaip ja käokeel kuuluvad isendid.

Enne, kui alustada puhketaristu ehitust ja metsade majandamist, oleks vaja läbi viia kaitsealuste taimeliikide- ja linnuliikide inventuur. Alles peale inventuure saame teada, kuhu ja mida võib rajada ning kus harvendada metsa ja kus majandamata jätta. Seega palume Teil enne inventuuride tulemuste teada saamist Valgeranna hoiualale jäävas kvartalis AU359 majandustegevus peatada.

Aivar Hallang

metsakorraldaja

Metsaruum Oü

See piirkond on kõrgendatud huviga ala ehk KAH-ala, ja Pärnu linn on otsustanud riigilt selle omandada.

Tulevikus võiks seal näha mets-parki, mis sisaldab vähemal määral hooldatud pargi osa ja hooldamata ehk metsikuid kasvukohti (piiratud alad) kuhu oleks võimalik õppe eesmärgil teha ekskursioone, õpetada kooli ja lasteialapsi loodust tundma. Luua valgustatud promenaad tervisespordi radadega.

Pärnus on vähe neid kohti, kus saaksid harjutada rulluisu ja -suusa harrastajad. Promenaad saaks alguse Vana-Pärnu muulist ja kulgeks veepuhastusjaama tagant sillaga üle Audru jõe ja lõpeks Poldri teel.

Mõte rajada õppe-, tervise- ja matkaradadega mets-park Valgeranna hoiualale, kust ei puudu loodust tutvustavad teeviidad, linnutornid ja puhkeala, on meeldinud ümbruskonna elanikele, piirkond on leidnud aktiivset kasutamist linnakodanike poolt koroonapiirangute ajal.

Esimene etapp on Keskkonnaametiga koostöös liigi-inventuuri koostamine, mis võetaks ette esimesel võimalusel kevade saabudes.Tegemist on haruldase maastiku ja vääriselupaikadega (VEP), asjale paneb punkti linnalähedane asukoht. (kesklinnast 3-4km)

Pärnu linna üldplaneeringus märgitaks hoiuala rekreatsioonialaks ja lähitulevikus võiks välja kuulutada hanke mets-pargi projekteerimiseks.

Üheselt on selge, et nii tuuletundlikus mereäärses piirkonnas peab sealne mets säilima sarnasel kujul, kuna see kaitseb ümberkaudseid külasid tormituulte eest.

Kirjalik ettepanek riigivara tasuta võõrandamiseks Pärnu linnale on saadetud riigile 15 jaanuaril käesoleval aastal.

Kinnisasja omandamise eesmärk on läbi metsa mitmekesisuse ja säästva metsanduse printsiipe järgides tagada tasakaal metsa poolt pakutavate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja looduslike väärtuste vahel. Pärnu linna huvi on kinnisasjal välja arendada kogukonna soove arvestades matkarajad ja puhkekohad koos Valgeranna hoiuala tutvustava teabetahvlite paigaldamisega. Eelnevalt nimetatu aitab kaasa inimeste tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamisel, elanikkonna haiguste ennetamisel ja tervise edendamiseks suunatud tegevuste korraldamisel.

Toetame kogukonna ettepanekut enne majandamis-, ehitus jms töödega alustamist selgitada välja kinnisasja Valgeranna hoiualale jäävas osas leiduvate taime-ja linnuliikide esinemine, et tagada võimalike kaitsealuste liikide säilimine. Kinnisasjale matkaradade ja puhkekohtade rajamine oleks meie poolt vaadates ka loogiline jätk naabruses olevale kinnisasjale Audru metskond 25 haldusreformieelse Audru valla poolt rajatud avalikuks kasutamiseks tervise- ja discgolfi radadele.

Edmond Penu

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees

PÄRNU MUULID JA SELLE ÜMBRUS VAJAB KORRASTAMIST, KUURORT ARENDAMIST, RANNAJOON ATRAKTIIVSEMAKS MUUTMIST

Igaüks meist teab, et Pärnu on kiiresti arenev atraktiivne kuurortlinn, mis konkureerib teiste läänemere kuurortidega. Mis on see, mis paneks poolaka, leeduka, soomlase või rootslase rohkem puhkuse plaane tegema ja Pärnu valima? Ka Pärnu inimesed vajavad atraktiivset linnaruumi ja turistidest rohkemgi - me ju elame kogu aeg siin.

Loomulikult visuaalselt korras, puhas, erinevate atraktsioonide, majutus-toitlustusasutuste, spade ja teenindusvõrgustikuga kaetud linnaruum, kus toimetavad lahked inimesed. Erinevad maamärgid ja arhidektuurilised vaatamisväärsused peavad olema parimas korras turistile eksponeerimiseks.

Pärnu muulid on üks linna maamärke ning üks huvitavamaid vaatamisväärsusi juba 151 aastat. Kunagi ammustel aegadel sadama süvendamiseks ja kaubanduse elavdamiseks ehitatud muulid täidavad täna endiselt sama eesmärki.

Linn areneb ja 2019. aasta alguses valmis keskranna poolsel muulil uus valgustatud laudtee, mis saab alguse Rannapargist ning lookleb mööda Pärnu jõeäärt. Pea poole kilomeetri pikkune vaiadele ehitatud kergliiklustee lõpeb tuletorni lähedal liivarannal, rajal asuvad pinkidega varustatud istumiskohad ja jalgrattahoidjad. Uus laudtee on saanud kiiresti väga populaarseks jalutuskohaks kohalike ja turistide seas.

Tööde järjekorras on ära vajunud muulide tõstmine, jää poolt ära triivinud kivide asendamine ja jõe süvendamine teiselpool muuli, erosiooniga üle muulide kandunud liiva ümber pumpamine selle laudtee kõrval. Lisaks on planeeritud valgustatud rannapromenaadi pikendamine ja liitmine muuliga, mis moodustaks tulevikus ühtse kergliiklusteede võrgustiku liites selle jõe ääres kulgeva Jaansoni rajaga.

Ära ei tohi unustada ka linnapoolse muuliga paralleelselt kulgeva Vana-Pärnu muuli korrastamist. Mõlemat muuli tuleb vaadata kui ühtset tervikut, millele tuleb tagada korralikud valgustatud juurdepääsud, paigaldada teeviidad ja teabetahvlid.

Tegu on natuura 2000 alaga, koostöös keskkonnaametiga tuleks leida parimad lahendused mis seda võimaldaks ja sinna keskkonda sobituvad loodust kahjustamata.

Mujal läänemere piirkondades on metsikut loodust asutud oskuslikult eksponeerima, mis tekitab suure huvi loodusturistide ja puhkajate seas.

Kuidas seda piirkonda arendada nii, et me ei takerduks liigselt bürokraatiasse ja see omakorda ei tapaks initsiatiivi lahendamaks olukorda linnakodanikule ja turistile linnaruumi kujundamisel atraktiivsemaks.

Pärnu Sadam on andnud mõista, et Vana Pärnu muulidele paremaks juurdepääsu tekitamiseks on nad avatud konstruktiivsele koostööle, leidmaks koos linnaga parimaid võimalike lahendusi arvestades, et tegemist on looduskaitsealaga.

Reedel 12 jaanuaril algusega kell 9.30 toimus Teamsi keskkonnas kahe tunnine koosolek teemal Pärnu muulid ja sellega seotud probleemkohad.

Koosolekul osalesid:

MART JÄRVIK - abilinnapea

KARMO NÄKK - linnavara ja heakorrateenistus, Pärnu linnavalitsus

KARIN PÄÄRMANN- linnavara peaspetsialist, Pärnu linnavalitsus

MARIS PÄRN - keskkonnaamet, looduskasutuse spetsialist

TOOMAS KALDA - keskkonnaamet, vanemspetsialist

EDMOND PENU - piirkondliku arengu komisjoni esimees, keskkonna töögrupp

MAIRE NIGUL - ehitusjärelvalveteenistus, Pärnu linnavalitsus

HENRI EESSALU - linnaarhidekt

MATI EINMANN - Pärnu Sadam

SANDER KILK - Pärnu Sadam

ALAR LANEMAN - riigikogu liige

KAI GINTER - keskkonnaamet, veespetsialist

HELLE-TRIIN HANSUMÄE - muinsuskaitseamet

CHRISTINA VOHLA - keskkonnaamet, veespetsialist

KASPAR KOKK - Transcom AS

MARVE VIRUNURM - keskkonna ja heakorra peaspetsialist, Pärnu linnavalitsus

KADRI KARJUS - arhidekt

OLIVER EINMANN - Pärnu Sadam

SILVER SMELJANSKI - abilinnapea

Koosolekut juhatas:

KAIDO KOPPEL - planeerimisosakond, Pärnu linnavalitsus

Koosolekul räägitust lühidalt:

Pärnu Sadam eesotsas sadama juhi Mati Heinmanniga on nõus muulid korda tegema, kui ei oleks ühte aga, liigset bürokraatiasse takerdumist ja keskkonnakaitselisi keeluaegasid tööks sobival kevad-suvisel perioodil. Aprillis-mais on kalade kudemise aeg ehk keskonnakaitse mõistes keeluaeg igasugusele tegevusele jõgivesi piirkonnas. Sellel perioodil muulide korrastamise tõid teostada ei ole võimalik. Mati Heinmanni sõnade kohaselt on aegade jooksul keeluaegasid järjest juurde tulnud, mis muudab muulide korrastamise võimatuks. 15 maist algab ka sessoonne rannamõnude nautimise aeg, kus selliste tööde tegemine samuti tugeva kahtluse all.

Muulid kui vaatamisväärsus aga lagunevad edasi!

Sadama suur mure on ka asjade takerdumine bürokraatiasse, püüdes eelneval perioodil muule korrastama hakata vastavalt linnaga sõlmitud lepingupunktidele, alustas keskkonnainspektsioon rikkumis-menetlust, mis pani lepinguga sätestatud tööde teostamise seisma. Tänaseks on menetlus lõpetatud.

Mida siis ikkagi ette võtta? Ühest küljest on sadamal linnaga sõlmitud kokkulepe, mida aga täita ei ole võimalik kuna ajaaken on tööde teostamiseks liiga väike. Muulid aga ei oota, need muudkui lagunevad.

Koosolekul selgus, et kui kivide tagasi tõstmise maht on liiga suur, üle 100m3 siis ilma keskonnmõjusid hindamata tööle asuda ei saa! Samal ajal takistavad tööde teostamist erinevad looduskaitselised vee ja kalakaitse keeluajad. Paistab, et see töö jääbki teostamata?

Sügisel suurvee ja suure lainetusega oleks muulide korrastamine raskendatud, et mitte õelda võimatu. Kuid linna ja sadama huvi on muulid võimalikult kiiresti linnakodanike ja turistide tarvis korrastada ja korralikud ligipääsud siiski rajada. Viimane käib Vana Pärnus asuva muuli kohta, kus sadam on andnud mõista, et on võimalik leida lahendusi viia visuaalselt keskkonda sobiv ja valgustatud kergliiklustee muulini. Üle sadama territootiumi turistide ja linnakodanike suunamine muulini jõudmiseks ei ole turvalisuse kaalutlusel mõistlik.

Seega kalade kudemisperiood ja suvise rannahooaja algus seavad töödeks omad ajaraamid, mis ei võimalda kogu tööd korraga ette võtta. Kuid hea tahtmise juures ja kõiki asjaolusid omavahel kooskõlastades ning ühiselt suuremast bürokraatiast hoidudes on siiski võimalik muuli taastamise tööd ette võtta nii, et linnakodanikud saavad suvel jälle muulil jalutada ja turistid külastada ühte oivalist Pärnu vaatamisväärsust.

Mida ütlevad selle kohta asjaosalised ja valdkonna spetsialistid.

KAI GINTER Keskkonnaametist: "Analüüsisime Keskkonnaameti siseselt konkreetselt 2021 aasta kevadel planeeritud tegevust Pärnu muulidel.

Kavandatakse tõsta olemasolevalt muulilt jääga minema kantud kivid tagasi muulile. Muulile tagasi paigutatakse kive ujuvsüvendaja väikse kopaga (ca 0.5 m³) ning ei tõsteta muulile orgaanilisi ega mineraalseid setteid.

Seega ei süvendata veekogu (selle looduslikku orgaanilist või mineraalset pinnast või kive). Need kivid, mis jää on ära viinud ei ole looduslikud, need on ammu sinna juba pandud, ses mõttes on vee erikasutus juba toimunud. Samuti ei ole tegemist tahkete ainete paigutamisega – veeseaduse seletuskirja kohaselt on tahked ained need, mis tuuakse väljastpoolt tegevuskohta. Seega ei ole põhjalikumalt tegevuse omapära analüüsides tegemist vee erikasutusega veeseaduse mõistes ja veeluba või vee keskkonnariskiga tegevuse registreering ei ole asjakohane, eeldusel, et kivide tõstmisel looduslikku pinnast oluliselt kaasa ei tule. Siiski toimub tegevus veekeskkonnas ja tegevusega kaasneb heljumi teke.

Kooskõlastamiseks on vajalik teha võimalikult täpne ülevaade planeeritavast tegevusest (teisaldatavate kivide hinnanguline maht, tuua välja konkreetne tööpiirkond, kirjeldada kasutatavat tehnoloogiat ja tegevust, tuua välja tegevuse elluviimise soovitav aeg ja hinnanguline kestvus. Seega on ettevaatusprintsiibist tulenevalt põhjendatud tööde piirang aprill-mai.

Kui tööd kavandatakse aprillis-mais, siis on vajalik lisada ekspertarvamus kalastiku osas."

MATI HEINMANN Pärnu Sadam: "AS Pärnu Sadama esindajana on mul hea meel tõdeda, et muulid, kui Pärnu linna sümbol, läheb korda paljudele inimestele. Linna poolt kureerib seda valdkonda abilinnapea Mart Järvik, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli magistriõppe keskkonna valdkonnas ja loodame, et härra Järvik on sadamale nõuga abiks muulide hooldusremondiga seotud keskkonda puudutavate küsimuste lahendamisel. Sadama poolt kinnitan, et meil on tehniline võimekus muulide hooldusremondi teostamiseks."

KAIDO KOPPEL planeerimisosakonna juhataja: "Pärnu linna üks omanäolisemaid vaatamisväärsusi on pikalt merre ulatuv Pärnu muul, millel on vanust juba üle 150 aasta.

Kahe kilomeetri pikkused muulid on püsinud muutumatuna. Üheks suuremaks kivide liigutajaks on jää ja see toob kaasa vajaduse muule korrastada.

Tänasel päeval on Pärnu Sadam; Pärnu Linnavalitsus ja Linnavolikogu ning Keskonnaamet jõudnud ühisele arusaamale, et ainult ühiselt tegutsedes saame me muulid päästa eesmärgiga, et nad püsiksid veel sama palju ja enamgi veel.

Hetkel töötavad osapooled juba detailsemate lahenduste kallal."

JANNO POOPUU linnakujunduse spetsialist: "Muulide ja nendele juurdepääsude korrastamise ning looduse eksponeerimise mõttel võiks olla jumet, kuid sellega seotud tegevused peaksid eelkõige lähtuma keskkonnauuringutest, looduslike hoiualade kaitse-eesmärkidest ja koostööst ametitega."

MART JÄRVIK abilinnapea: "Tänane koosolek, kus käsitleti muulide seisundi parandamise võimalusi, andis lootust, et olukorda saab parandada pärast lume- ja jääminekut läbi osapoolte ja ametkondade omavahelise parema koostöö sujumise.

Pärnu sadama esindajal olid põhjendatud küsimused Keskkonnaametile ja linnavalitsusele ajaliste piirangute kohta muulide korrastamiseks lühikesel kevadperioodil."

ALAR LANEMAN riigikogu liige: "Pärnu muuli taastamise ja selle kõrval oleva piirkonna korda tegemisest tunduvad olevat siiralt huvitatud kõik osapooled, môistes teema tähtsust meie elukeskkonnale ja Pärnule kui kuurortlinnale. Môningatele pidurdustele vaatamata on valdavalt osalejate hoiak asjalik - mis saan mina ja minu ametkond lahenduse nimel teha. Valik on meie - otsime lahendusi vôi takerdume ettekirjutustesse."

SILVER SMELJANSKI abilinnapea: "Pärnu Linna huvides on kindlasti see, et muulid oleks korras ning kõigile kohalikele elanikele ja turistidele turvaliseks kasutamiseks avatud. Esmajärjekorras tuleks muulidel teha iga aastane korrapärane hooldus. Edasi võiks mõelda ka muulide rekonstrueerimise või uuendamise peale."

Piirkondliku arengu komisjon

Edmond Penu

Fotod milline võiks näha välja Pärnu muulide vahetu ümbrus keskrannas: Pärnu linnavalitsus, Pärnu keskranna laiendamise detailplaneering.

Autor: Jaan Jagomäe

MIS SAAB PAIKUSE METSPARGIST, MIS TÄNA ÜSNA NUKKER VÄLJA NÄEB

 

Pärnu Piirkondliku arengu komisjoni üheks läbivaks teemaks on ka Pärnu linna parkide seisukord ja arenguvõimalused.

Teada on, et enamus parke linnas on loodud Eesti esimese vabariigi ajal ja neid on vaja hakata täiustama ja uuendama.

Metsandusspetsialist, dendroloog ja õppejõud Kaja Hiie parkidest:

Pärnu pargid on kujundatud ja rajatud ühel ajal, need on uuendamata ja väga vanad. Puude vanus parkides on jõudnud kriitilise piirini, ees seisab suur parkide renoveerimistöö ja võibolla lausa uute parkide rajamine. See on elukeskond, mis rahustab linna, pakub inimestele aktiivse puhkuse võimalusi. Hiie toob esile Läti ja Leedu, kus ollakse meist sammukese ees, ühe näitena Zigulda jõekallastele rajatud metspargi, mis on oskuslikult kujundatud, sinna on rajatud seiklus ja lõbustuspark, korralik ujumiskoht ja atraktsioonid. Kohalikud ja turistid on selle väga kiiresti omaks võtnud.

Samuti soovitab ta tutvuda Heino Laasi soovitatuga parkide kujundamisel ja hooldamisel.

Heino Laas on Maaülikooli metsateadlane ja emeriitprofessor, pälvinud maaülikooli teenetemedali. Heino Laasil kulus ligi 13 aastat, et oma teadmised raamatusse köita. Raamatu peategelasteks on puud ja põõsad. Mahukas teoses «Dendroloogia ja pargindus» on väga täpselt näidatud kuidas leida lehtpuudele ja -põõsastele kasvukohad ning fenoloogilised andmed, mis kajastavad looduse aastaajalisi nähtusi.

Kaja Hiie soovitab parkide inventeerimisega alustada koheselt, kuna parkide kujundamine ja täiuse saavutamine võtab kaua aega, 15-20 aastat.

Uus populaarne suund mujal maailmas ongi metsparkide rajamine, mis on kujundatud osaliselt hooldatavana ja osaliselt metsikult kasvama jäetud loodusest. Maastikuarhidektide, arboristide, dendroloogide ja metsaspetsialistidega koostöös, mida eksponeeritaks oskuslikult, rajades professionaalselt valgustatud pargiteid, istutades uusi puid, kust ei puudu pargipingid, tutvustavad teeviidad ja kujurite töödki, tunneb Pärnu linn suurt puudust.

Piirkondliku arengu komisjoni liige ja Paikuse osavallakogu liige Marika Valter on juhtinud tähelepanu Paikuse aleviku kauni roheala trööstitule seisule. Tegemist on RMK kõrgendatud avaliku huviga ehk KAH alaga.

Marika Valter: "Möödunud aasta kevadel toimusid raietööd Paikuse alevikus RMK-le kuuluval kinnistul, mis jääb Paide mnt ja Pärnu jõe vahele. Vallakodanikes tekitas pahameelt see, mis peale raiet sinna alles jäi. Vaatamata sellele, et osavallakogu on vahepeal kohtunud Vändra metsaülema Aliis Kevvaiga, milles sai kokkulepitud, et edaspidi vaadatakse seda kui suure avaliku huviga objekti ja kui RMK plaanib sellega edaspidi ka midagi teha, siis ta võiks informeerida nii osavalda kui ka selle kodanikke. Aga kõik ei ole ka halb ja RMK kiituseks võib öelda, et möödunud aastal nad istutasid sinna raiealale väikesed männiistikud, aga sellele vaatamata on mure selle metsa pärast jätkuv. Me tõstatasime sama teema ka osavallakogus, kui kuulsime, et Audrus on tuldud hea idee peale, et taotleda RMK-le kuuluv mets munitsipaali, et sinna tulevikus tekitada metspark.

Ennekõike on kohalikule elanikule oluline, et see mets seal säiliks. Osavallakogus arutlesime sellel teemal ja jõudsime kokkuleppele, et meie osavallakogu esimees koos osavallakeskuse juhiga lepivad kokku kohtumise RMK esindajatega."

Paikuse osavallakogu juht Eero Rändla: "Meil oli osavallakogus arutlusel, kuidas antud teemale läheneda. See on selline ala, mis jääb Kiviaja küla ja Politseikooli vaheliseks alaks ja praegu on veel õhus Politseikooli autodroomi arengud, mis peaks kaasa tooma jõeäärse jalakäigu raja korrastamise ja see ala, millest eelnevalt juttu oli, parkmetsana kasutusele võtta."

Kaldavaringute tõttu on selles piirkonnas täna osa kallast piiratud ohutuslintidega, et inimesed sinna väga lähedale ei tikuks.

Metsa-ala korrastamise võiks kohalikud käsile võtta talgute korraski, kaasata spetsialistid ja teha see ilusaks looduspargiks, valgustatud rajad ja pargipingid pealekauba. Üks metspark on just Paikusel puudu, väga atraktiivseks ja kordumatuks teeb selle piirkonna vahetu lähedus Pärnu jõega, jõekaldad ja rajatud park on mida eksponeerida turistilegi.

Küllap on seal peidus üks tuleviku tõeline pärl ja väärtus Paikuse elanikele.

Edmond Penu

Piirkondliku arengu komisjon

Piirkondliku arengu komisjon ei nõustunud aktsiaseltsile K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa andmisega

Heinapallidega tõkestatud kodutee. Foto: Kristo Holzberg

 Piirkondliku arengu komisjon ei nõustunud aktsiaseltsile K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa andmisega, sest kavandatav karjäär halvendaks oluliselt ümberkaudsete elanike elamistingimusi.

Tõstamaa osavallakogu esimehe Toomas Rõhu sõnutsi ei ole ta siiani näinud ametlikku seisukohta. Kunagi ammu, kui Tõstamaa oli veel valla staatuses, küsis ettevõtja, kas ta võib algatada keskkonnamõjude hindamise, mida Tõstamaa volikogu lubas klausliga, et võib algatada keskkonnamõju hindamise, aga see peab selgitama, kas kaevandust on võimalik sinna teha ja kas see on mõistlik. Juba siis tõstatus küsimus, et see ei tohi inimesi häirida.

Pärnu piirkondliku arengu komisjoni liikmete ühine seisukoht oli soov, linnavalitsusel Keskkonnaministeeriumilt üle küsida loa väljastamise vajalikus. Kohalike inimeste murede eest tuleb seista.

Komisjonis sai sõna ka kohalik külaelanik Vilve Holzberg: "Me oleme siia tulnud selle loodusliku keskkonna pärast, see on meie kodu ja me ootame siia külla ka uusi elanikke, kes elaksid siin looduse keskel. Suvel tulid siia uued elanikud tegelema metsaturismiga. Sellel külal väljavaateid on just loodusliku koha pealt, kes tahaks enda kodu ukse ette kaevandust, mitte keegi. Me ei näe siin talude kõrval karjääri, pigem tuleks anda vanadele talukohtadele, kus on ainult vundamendid, ehitusluba, et vanemas arhitektuurses stiilis mingeid hooneid ehitada, see võiks olla toimiv vana Eesti küla."

Piirkondliku arengu komisjon jõudis otsusele, mitte nõustuda Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa väljastamisega põhjusel, et kohalik kogukond on sellele väga tugevalt vastu, karjääri asukoht piirneb elamutega ja kaevandus põhjustab tugevat keskkonnahäiringut.

Kohal oli 15 komisjoni liiget ja ühehäälselt toetati osavallakogu seisukohta kaevandusluba väljastamata jätta.

Külaelanik Kristo Holzberg kirjutab oma seinal, et ettevõtja on asunud külaelanikele kätte maksma.

Kristo Holzberg: "Täna sain ka siis lõpuks aimu, mis juhtub inimestega kui nad ahneks muutuvad. Kuna meie kinnistu piirist alates soovib hr. Roland Kuusik karjääri kaevata ja see meile nagu ei sobi hästi siis peale omavalitsuses toimunud koosolekut, kus julgesime enda nägemuse eest seista, keelati meil ära tee kasutus, mis on olnud selle talu juurde viiv tee juba aastakümneid. Viimati tellisime veel oma raha eest tee korrastuse 28 tonni killustikuga ja traktori, kes tegi tee korda (enda ressursidest). Sellele vaatamata asusime ehitama endale uut teed ilma hädaldamatta. Kuna uue tee ehitus ikkagi väga üleöö võimalik tegevus ei ole pealegi veel selliste ilmadega siis sai hädapäraseks transpordiks kasutada veel olemasolevat teed kuni saab uue valmis. Täna siis otsustas ikkagi lgp. Hr. Roland Kuusik võtta kätte ja näidata meile koht kätte kes ta on ja milleks ta võimeline on ja sulges ligipääsu meile meie talu juurde tema maa kaudu. Pole hullu, usun, et suudame siiski peagi saada uue tee sellisesse korda, et saame seda kasutada ilma võõrast vara kulutamata. Lihtsalt kuidagi hapu maigu jätab kui inimesed nii kiuslikuks muutuvad. Eks meil kõigil on ju omad nägemused ja soovid. Kui meie enda kodu eest ei seisa, kes siis seda veel teeb!

https://m.facebook.com/story.php?story_fbid=1199784973882558&id=100015532000859

Pärnu linnavalitsuse pressiteade

08.02.2021

Teet Roosaar

Pärnu linnavalitsuse meedianõunik

Pärnu linnavalitsus ei nõustu aktsiaseltsile K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääri kaevandamisloa andmisega, sest kavandatav karjäär halvendaks ümberkaudsete elanike elamistingimusi

Keskkonnaamet edastas linnavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks K.A.T. & Ko maavara kaevandamisloa taotluse. Ettevõte soovib liiva kaevandada Pärnu linna Tõstamaa osavallas asuvas Pärakülas, taotletava mäeeraldise pindala on 16,59 hektarit ja selle teenindusmaa pindala 18,73 ha. Mäeeraldise piires on ehitusliiva aktiivne tarbevaru 457 000 m3, millest kaevandatav varu on 385 000 m3. Maavara kasutusaladeks on ehitussegude valmistamine ning teede- ja tsiviilehituses kasutamine. Kaevandamisluba soovitakse 15 aastataks.

Ligi 30 meetri kaugusele taotletavast mäeeraldisest ja selle teenindusmaast jääb Lepiku, ligi 35 meetri kaugusele Jüri-Jaani, ligi 75 meetri kaugusele Põlde ja ligi 95 meetri kaugusele Svetlana kinnistu. Jüri-Jaani kinnistu omanik esitas keskkonnaametile ja linnavalitsusele 31 inimese poolt allkirjastatud pöördumise, milles ollakse kaevandusloa andmise vastu.

Linnavalitsuse hinnangul tekitaks kaevandamise tolmu ja müra tekkimise ning veerežiimi muutumise risk rohelise võrgustiku tuumalale ja kaevandusala lähedal asuvatele kinnistute elanikele ebamõistlikult ja talumatult suure keskkonnahäiringu. Arvestades, et kavandatav on vastuolus Tõstamaa valla üldplaneeringuga ja Pärnu maakonna planeeringuga ning avalik huvi on ka karjääri rajamata rahuldatud, ei ole niivõrd suur keskkonnahäiring põhjendatud.

Pärnu maakonna planeeringu ja Tõstamaa valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav Päraküla liivakarjäär maakonna rohelise võrgustiku tuumala keskel. Väärtuslikud maastikud ja roheline võrgustik on tähtsal kohal elukeskkonna kvaliteedi tagamisel. Rohelise võrgustiku sidusust ja terviklikkust vähendab karjäärist tulenev metsaala ja põllumaa kadu, inimeste häirimine, müra, tolmu ja veerežiimi mõjude levik karjääri lähedal asuvatele kinnistutele.

Omavalitsuse ülesanne on korraldada oma territooriumil veevarustust. Praegu on küsimuseks see, kuivõrd mõjutab kaevandamine kohalike elanike võimalust saada oma kaevudest puhast joogivett. Joogivee tagamise riive maavara kaevandamise tõttu on suur. Lisaks paikneb Päraküla liivakarjääris kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnavee taset, mis tõttu suureneb lokaalse veereostuse tekke oht.

Tõstamaa valla üldplaneeringus ei ole antud ala määratletud kaevandusalaks, seetõttu on elanikud planeerimispõhimõtteid järgivalt arvestanud, et nende rohelise võrgustiku tuumalale rajatud kodude kõrvale karjääre ei rajata. Rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks tuleb vältida tegevusi, mis seavad ohtu looduskeskkonna säilimise kasutamis- ja elamisväärsena. Seetõttu tuleb järeldada, et kavandatav kaevandamistegevus ei ühti kehtivate planeeringutega ja antud asukohas ei ole maavarade kaevandamine võimalik.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka siis, kui seda ei ole normidega kas ületatud või üldse normidega kehtestatud. See on inimese tervis, heaolu, vara, kaevandamisala kaugus eluhoonest jms, mis on normidega määratlemata. Kaevandamine muudab maastiku väljanägemist, maapinna reljeefi ja taimkatet, mis hävib.

Keskkonnahäiringut suurendavad kumulatiivselt teisedki läheduses olevad karjäärid, sealhulgas Potsepa II ja Kivimäe kruusakarjäärid ning Potsepa liivakarjäär. Ei ole teada, et olemasolevates karjäärides oleks maavara tagavarad puudulikud ja seega võiks suurobjektide rajamine sattuda Päraküla maavara tagavara kasutusele võtmata jätmisel ohtu.

Päraküla liivakarjääris paikneb kaevandatav maavara osaliselt allpool pinnavee taset, mistõttu suureneb märgatavalt lokaalse veereostuse tekke oht. Karjääriala tõttu lisandub aurumine, mis võib kaasa tuua pinnaveetaseme alanemise kaevandamise käigus. Inseneribüroo Steiger OÜ koostatud ekspertarvamuses väljatoodud väited põhjavee taseme alanemise kohta ei anna garantiid, kui palju alandab kaevandamine tegelikult veetaset väljaspool karjääri ja kuidas mõjutab kaevandamine veesooni, mis juhivad vett salvkaevudesse. Seega on kaevandamise pikkust (15 aastat) arvestades äärmiselt tõenäoline, et kaevandamisest tekivad piirkonnas tarbevee kvaliteedi probleemid.

Linnavalitsus leiab, et kavandatav kaevandustegevus tekitab ebamõistlikult suure keskkonnahäiringu kaevandusalale ja selle läheduses asuvatele kinnistutele. Isik, kes kavandab liivakarjääri, peab selle asukoha valikul lähtuma eesmärgist vähendada võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, eelkõige arvestades ala tundlikkust kavandatava tegevuse suhtes ja kaugust elamupiirkonnast. Kavandatav karjäär asub elumajadele liiga lähedal ja sellest tulenev elanike elukvaliteedi langus on liiga suur. Kuivõrd loamenetluses ei ole esitatud leevendamismeetmeid, mis tagavad lähedal asuvates majapidamistes elamisväärsed tingimused kaevandamisaja vältel, ei ole võimalik kaevandamisloa andmisega nõustuda.

https://parnu.ee/.../4088-paernu-linnavalitsus-ei-noustu...

Piirkondliku arengu komisjoni esimees

Edmond Penu

Vaata: Pärnumaa volikogud Facebookis

Mis saab Eestimaast, reitingutest ja siin elavatest kilplastest.

Kala hakkab ikka peast...

Milleks meile riigikogu? Milleks meile meeletult kulukas presidendi institutsioon? Kas kõige selle ülalpidamine ei hakka üha enam oma mõtet kaotama ja meile üle jõu käima? Mis mõte sel kõigel on? Mis mõte on ühiskondlikul kokkuleppel maksta makse, kui seda ühiskondliku kokkulepet räigelt eiratakse ja vaid väike ring inimesi otsustab, mis on enamusele hea?

Riigikogu puhul tögatakse ammustest aegadest, et tegemist on vaid kummitempliga, kus nööre tõmmatakse kusagil tagatubades sh. väljaspool meie riigipiire. Riigikogus ja erinevates riigikogu nn töökomisjonides ei tööta valdavalt oma ala spetsialistid, vaid inimesed tänavalt, valdavalt populaarsuskünnise ületanud ja kuulsust kogunud avaliku elu tegelased. Olete tähele pannud kui palju on riigikogus läbi aegade olnud näitlejaid ja tippsportlaseid.

Vähe on selliseid rahvasaadikuid, kes usinalt seaduseelnõusid suudaksid läbi töötada ja ise neid koostada oskaksid. Neid, kes on võimelised seadusepügalatest läbi närima ja neist mõistetavalt ka aru saama on napp tosin. Kogu initsiatiiv ja "oskused" on pärit kusagilt tagatubadest, tekkinud lobistide tugeval survel, välisagentide, korporatsioonide ja välisrahastuse toel. Vaadates otsa, kui keeruliseks on aetud lihtsa inimese jaoks rahvahääletus presidendi otsevalimiseks ja milline tsirkus selle ümber käib, on haletsusväärselt naeruväärne.

Riigikogu komisjonides tehakse taaskord nägu justkui arutatakse midagi, tehakse neli aastat "ränkrasket" peenhäälestamist, kulutatakse meeletu maksumaksja raha ja kuhu sellega jõutakse? Liberaalsesse, kõike lubavasse, jälki, tülgastavasse, perversesse mülkasse. Kas Riigikogu komisjonides ei peaks kogunema hoopis akadeemilised targad pead, mitte erakondlik käsuliin? Mis mõte neil komisjonidel üldse on, kui seal puudub akadeemiline riigielu paremaks muutev ja edasi viiv kompetents?

Sellises riigikogus, kus tehakse rohkem obstruktsiooni kui reaalset tööd, mis Eesti inimese elu ka reaalselt paremaks muudaks, ei ole mõtet! Täna me sööstame oma riigiga püstloodis kuristiku poole!

See süsteem on totaalselt ajale jalgu jäänud ja üles ehitatud ülesronijate ehk karjäristide pärusmaa, kus selleks, et säilitada oma võim manipuleeritakse inimestega reitingute ja valimistulemuste kaudu, püüdes järjepidevalt taaslavastada ja õigustada kogu seda kokku kukkuvat monstrumit, et läbi "valimistulemuste" omad jälle riigipiruka juurde kinnistada. Elementaarseks näiteks siin on jõustruktuuride abiga Euroopa liberaalide ALDE ridadesse kuuluvate erakondade reformierakonna ja keskerakonna korraldatud riigipööre ja nende taevastes kõrgustes triivivad reitingud. Erakondades, kust viimasel ajal on lahkunud sadu inimesi ei ole selline populaarsus tõsiseltvõetav. See on lausa ennekuulmatu, küüniline ja täiesti loogika vastane!

Süvariigi tegevus on läbi paistma hakanud, otsides erinevaid vabandusi ja õigustusi. Nad on end paljastanud ja nurka mänginud, see on nende lõpu algus! Valitsejad enam ei saa ja rahvale enam selline lähenemine ei sobi. Me oleme sisenemas sügavasse kriisi lähtudes viimase aja sündmustest, vihakõneseaduse ihalemisest, sõdimisest valge rahvusluse ja äärmuslusega, homopropaganda ja sooneutraalsus, võimu kaotanud Trumpi ebaseaduslikust tagandamisest ja palju muud, mis meid selleni lõpuks viivad.

Huvitav miks nii populaarsetest ja palavalt armastatud erakondadest siis inimesed ikkagi lahkuvad? Või proovitakse siin kitsa silmaringiga väheharitud pööblile süvariigi kaporatuuri poolt reitingute kaudu usinalt makarone kõrvadele riputada?

Äsja toimunud paleepöörde ajal riigis nägime, milline lasteaed seal riigikogus tegelikult valitseb. Nüüd on need lapsed haaranud võimu ja hakkavad oma lubatut ellu viima! Kas 32% kilplastest, kes reformierakonda toetab soovib siis tõepoolest, vihakõneseadust, soomuutmist lasteaedades, abielluda 12 aastastega, liituda Venemaaga, NATO-st välja astuda, jne. Neid jaburusi ei jõua kõiki siin kokku lugeda. Tõesti või?

Probleem on veelgi sügavam. Tänane nn parteiline demokraatia on oma aja ära elanud, demokraatlikud institutsioonid, mis peaksid demokraatiat tagama, on ära ostetud ja mehitatud Euroopast tulevate suuniste järgi. Demokraatia asemel tegutsevad meie riigis välisagendid ja riigireeturid, keda rahastatakse väljastpoolt. Rahvas ei usu enam sellist peale sunnitud demokraatiat, see mis meid ees ootab on hoopis timukraatia. Oleme selliste arengutega nõus?

Kellele kuulub Eesti riik?

Riik kuulub ju neile, kellele kuulub kõrgeim võim, on lihtne vastus. Võim ei kuulu enam rahvale!

Edmond Penu

EKRE Pärnumaa ringkonna juhatuse liige