KAS RIIGIKOGU REGIONAALSETE INVESTEERINGUTE EHK NIINIMETATUD KATUSERAHA JAGAMINE TULEB LÕPETADA

 

Katuseraha on kindla korra puudumise tagajärg,

mille seadustasid ju omal ajal koalitsioon, kust ei puudunud sotsid kui ka seesama tänane reformierakond, kes nii kangesti nn "katuserahade" jagamise vastu võitlust on alustanud!

Muide tasub ära märkida, et riigieelarve ise on täna läbipaistmatum kui seesama "katuserahade" jagamine abivajajatele!

Eelarve peamine probleem pole hoopiski mitte katuseraha, kus iga objekt on eristatav, vaid eelarve kui terviku läbipaistmatus. Ministeeriumide eelarveread pole lahti kirjutatud ja nii on koalitsioonierakondadel alati olnud võimalus endale sobivatele objektidele suunata rohkem vahendeid.

Riigieelarve rea pealt on sisuliselt võimalik ka seadust rikkudes raha suunata nn omadele nii, et sellest suurem avalikus ei pruugi kunagi teada saadagi. Näiteks võib tuua aastaid kestnud seaduserikkumise hasartmängumaksust vähemuste (LGBT) toetamise.

Alates 1992. aastast mitmesse Riigikogu koosseisu kuulunud Eiki Nestor oli üks Toompea staažikaim rahvaasemik. Tema sõnul tekkis katuseraha traditsioon juba 1990. aastate keskel ja seda väga pragmaatilistel põhjustel. Kuna valitsus ei tahtnud, et saadikud nende kroon-krooni haaval vaevaga tasakaalu aetud eelarvet ümber teeks, pannes juurde kaasavara, mida riigikogulased said oma huvide rahuldamiseks jagada ja põhjendas seda nii:

"Kuna parlamendiliikmed on vabad tegema mida iganes, sealhulgas ka no vabalt tegema maksumaksja rahaga mida iganes, siis see ongi jah täpselt selline vastatikkust mõistmist või tuge lootev mehhanism, mis toimub!"

Andrus Ansip on õelnud, et tema arvates on "katuserahad" olulised seetõttu, et demokraatlikus süsteemis tagavad taolised otseinvesteeringud parema suhte kohalike omavalitsuste ja parlamendi vahel. Ta lisas, et katuserahade süsteem on olnud kasutusel USA-s, Suurbritannias ning veel paljudes riikides väga pikka aega.

Eesti Päevaleht tundis huvi ja küsis kõigi riigikogu fraktsioonide käest 2015 aastal otse: mida nad vastavad korruptsioonisüüdistusele ning kas nad kavatsevad katuseraha jagamisele lõpu teha? Kui ei, siis millega nad jätkamisvajadust põhjendavad?

Reformierakond on väitnud, et vaikimisi on kõik see inimeste huvides!

Kristen Michal, Reformierakonna fraktsiooni esimehena on õelnud järgmised sõnad:

Eesti on parlamentaarne demokraatia ja parlamendi liikmetel on õigus teha ettepanekuid kõigisse menetluses olevatesse aktidesse, ka eelarvesse, loomulikult arvestades eelarve tasakaalu. Ei ole mõeldav võtta parlamendiliikmelt õigust teha ettepanekuid kõigisse õigusaktidesse – iga ettepaneku sisu saab igaüks ise põhjendada, samamoodi saab iga saadik paluda oma ettepaneku arvestamist juba eelarve varasemas menetluses ministeeriumide tasandil, lõpptulemus on ilmselt sama.

Selliseid näiteid võib siia hulgi tuua, kuid tähele tasub panna, et just need samad nn "katuserahad" on reformierakonna enda algatus 90 del aastatel, millega nad nüüd nii intensiivselt võitlema on asunud. Silmakirjalikus ja topeltstandardid?

Erinevalt parteide rahastamisest ja kuluhüvitistest ei ole me (EKRE) nn "katuseraha" suhtes kriitilised, sest see on ikkagi raha, mis läheb otse inimestele tagasi ja üldiselt väljapoole pealinna ehk siis regionaalarengusse ning on palju läbipaistvam tegevus kui tänased riigieelarve read.

Ühed kõvemad "katuseraha" jagajad on olnud reformierakonna poliitikud!

https://m.delfi.ee/eesti/article.php?id=67384672

vaata ka Pärnumaa Volikogud Facebookis

(PT)

AU VABADUSE KAITSJATELE

 

AU VABADUSE KAITSJATELE

 

Eesti rahva ajalugu ja väärikas võimalus 1918.a. oma Riik välja kuulutada ja vabadussõjas vere hinnaga välja võidelda on meile pühad. Seda ei tohi rikkuda võõrast korda pealesuruva ja meie vabaduse aateid maha suruva Euroopa Liidu lipu all. See on põhimõtteline küsimus.

Süüdistused et me laimame sellega oma liitlasi, ei pea paika. Esiteks on paljud vabadust armastavad euroopa rahvad vasakpoolse Euroopa N.Liidu diktaadi vastu ja sellega ei saa EL-i lipu mahavõtmise nõue neid kuidagi solvata.

Teiseks olid Saarde piirkonna väärikad mehed juba enne Soome liitlasi punaste sakslastega maha pidanud esimese, Punapargi lahingu, milles 10 Eesti meest oma elu kaotasid.

Au neile.

 

Halenaljakalt on tänase EL-i eesistuja, Karl Marx-i ideedest läbiimbunud, Saksamaa valitsus.

Eestlased võitlesid toona nende sakslastega kes ka täna Saksamaad ja Euroopa Liitu eesistujana juhivad. Samal ajal kui ausaid rahvuslasi taga kiusatakse.

 

Me ei anna Eestimaad ära sakslastele, ega kellele teisele!

 

Rahulikke saabuvaid jõulupühi

 

Pärnumaa konservatiivid

 

RAHA, MILLE TOOVAD "KOJU" RIIGIKOGU SAADIKUD

 

RAHA, MILLE TOOVAD "KOJU" RIIGIKOGU SAADIKUD

Igal sügisel koputavad erakondade kontorite ustele kohalike MTÜ-de, äriettevõtete ja koguduste juhid, sest on aeg esitada erakondadele taotlused nn „katuserahade” ehk regionaalsete investeeringute raha järgmise aasta eelarvesse sisse saamiseks.

Sellise raha eralduse vajalikkuse üle on palju vaieldud, kuid tegelik elu näitab, et raha küsijaid on iga aastaga järjest rohkem. Pärnumaale eraldati tänavu 427 300 €, mida on 200 000 € rohkem kui eelmisel aastal. Raha on tegelikult planeeritav eelarveline raha, mis kogutakse kokku maksutulust ja selle raha omanik on sisuliselt maksumaksja.

Loodud kuvand, justkui rahvasaadikud jagavad mingit erilist oma valduses olevat raha, on vale. Jagatakse raha, mille on maksumaksja riigieelarvesse maksnud. Hea on see, et raha, mille suurus pole just väike (kogusumma kõigi erakondade peale on 6,725 miljonit), saab riigi poolt suunata just kohaliku elu tähtsatesse objektidesse ja ettevõtlusesse, kus kohalikul omavalitsusel või ettevõtjal omavahenditest ei piisa. Palju olulisi objekte ja ettevõtmisi saab selle rahaga tehtud.

Oluline on ka sellise eraldise puhul väike bürokraatia ja lühike ooteaeg. Tänavune aasta erines ka selle poolest, et valitsuskoalitsiooni erakonnad (KE, EKRE ja IL) pandi kõik erakondadele esitatud taotlused ühte nimekirja, et otseselt poleks igal rahaeraldusel erakonna silti küljes.

Kas see just mõistlik oli, arvestades mõne rahvasaadiku kogu au ja hiilguse enesele upitamist, on küsitav. Erakondade sees jaotatakse taotlused proportsIonaalselt saadIkute arvule.

Pärnumaalt on Riigikogus EKRE rahvasaadikuid kaks: Mart Helme ja Alar Laneman.

Erakonnale eraldatud summast saime Pärnumaale kahe saadiku jagu raha. Lisaks ka KE kahe saadiku Marko Šorini ja Andrei Korobeiniku „katuserahad”.

Isamaast on üks raha taotleja, rahvasaadik Andres Metsoja.

Opositsioonis on samuti mitte küll pärnakas, aga siit mandaadi saanud SDE Indrek Saar, kelle kaudu tuli rahaeraldis 12 000 €. Reformierakonnas on kaks saadikut – Toomas Kivimägi ja Jüri Jaanson. Reformarid on otsustanud kahel järjestikusel aastal piirkondadele rahalisi eraldisi mitte teha, aga usinasti kulutavad nad enda otstarbeks kuluhüvitisi, mis on samuti maksumaksja raha.

Üldiselt oldi sama meelt, et kirikud ja kogudused vajavad oma hoonete korda tegemiseks seda rahalist tuge. Selge, et sakraalhooned on vanad, lagunevad ja taastamis- ja remonttööd on väga kallid, mida kogudused oma jõududega mitte mingil juhul ei suuda korras hoida ega korda teha. On ju kirikud meie kultuuri ja ajaloo maamärgid ning piirkonnas ühed silmapaistvamad arhitektuurimälestised, mida ikka kontserdipaigana või suurtel pühadel külastame ja külalistele uhkusega näidata soovime.

EKRE saadikute „katuseraha” jõudis kõigi taotlejateni, kes seda tegid peale otsuste avalikustamist, siis kirjutas Pärnu Postimees 2. detsembril vaid kahest Riigikogu saadikust, kes justkui oleks selle 400 000 € ainuisikuliselt Pärnumaale toonud. (?)

Kahtlaselt palju sai Postimehe artiklis sõna Andres Metsoja, näpuotsaga sai tähelepanu ka Marko Šorin.

EKRE kaks saadikut ja Andrei Korobeinik on ajalehe toimetuse jaoks täiesti nähtamatud isikud. Ometi on Helme ja Lanemani rahasaadetis Pärnumaale kõige suurem, 145 100 €. Suurima summa (65 000 €) sai EELK Pärnu Elisabeti kogudus kiriku katuse restaureerimiseks. Katus on aastaid läbi jooksnud ja katusetalad tugevalt pehkinud.

Unustusehõlma vajunud David Oistrahhi festivali taastamiseks ja uue hooaja tegevustoetuseks eraldati 38 300 €. Festival oma arvukate klassikalise muusika kontsertidega oli omal ajal maailmakuulus ja palju muusikasõpru ning artiste Pärnusse toonud.

Kontserdid lõppesid aga rahapuudusel ja riigipoolsete rahaeraldiste valikute tegemise tagajärjel. Sellele meeskonnale kahjuks ei jagunud.

Eesti Maakarja Kasvatajate Selts küsis raha tõuaretuseks vajaliku „pullimaja” ehitamiseks. Eesti maakari on ohustatud tõug, mille jätkusuutlikku aretust ilma teadusliku ja järjepideva aretuseta elus ei hoia. Selleks eraldati EKRE poolt 15 000 €. MTÜ Luuleraadio (6 800 €), mis tegutseb Pärnu ja Eesti kirjanduse tutvustajana, küsis toetust stuudiotehnika ostuks. Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis on loodud MTÜ, mis taotles 4 800 € rahvatantsu rühma laste rahvariiete komplekti ostuks (üks komplekt maksab 300 €). Raha eraldati 5 000 €.

Karusel asuv EELK Margareeta kogudus vajas rahalist abi kiriku kinnistu korrashoiuks vajalike masinate ostuks, eraldati 5 000 €. Pärnus on alustanud tööd eraettevõtlusena Kristlik Põhikool, kes soovib järgmisel õppeaastal alustada esimese klassiga, praeguste lasteaia ettevalmistusrühma 16 lapsega. Klassiruumi vajati õpilastele laudade ja toolide ning nutitahvli ostuks 10 000 €, mis ka eraldati. Polegi nii väga vähe, kuigi Pärnu Postimehe jaoks on see nähtamatu tegevus nähtamatute riigikogu liikmetega.

Helle Kullerkupp

EKRE Pärnumaa piirkonna esimees

 

PÄRNU POSTIMEES ON ASTUNUD TELESAATE "ÄRAPANIJA" ROLLI

 

 

PÄRNU POSTIMEES ON ASTUNUD TELESAATE "ÄRAPANIJA" ROLLI

Pärnu Postimehe ajakirjanik Eno-Gerrit Link kirjutab 8. detsembri ajalehes ja väidab, et Spordikeskuse juhi valimise konkursile heitis varju asjaolu, sest linnas kureerib sporti Varje Tipp, kes on Riho Tipu abikaasa.

Seetõttu paistab linna spordiobjektide majandusvaldkonna abilinnapea Mart Järviku alluvusse viimine paljudele JOKK-skeemina, et vältida vastuollu minekut korruptsioonivastase seadusega. Lisaks väidetakse artiklis, et abikaasa töölevõtmise nimel linna allasutuste vangerdamine esitati negatiivse teona Pärnu aasta teo konkursile.

Juba selle kirjutise esimeses lõigus on sees valeväide. Esiteks ei oleks Spordikeskuse alluvus ühe või teise abilinnapea valdkonnas mänginud mingit rolli korruptsioonivastase seaduse seisukohalt, sest otsene alluvus (seaduse mõttes) oleks ikkagi osakonna juhile või teenistuse juhile, kelle alluvuses Spordikeskuse juht tegelikult töötab, mitte abilinnapeale.

Teiseks viidi Spordikeskus majandusvaldkonna alluvusse ainult sellepärast, et Spordikeskus hakkab tegelema sõna otseses mõttes majandamisega, mitte spordielu korraldamisega. Uue asutuse töö sisuks ongi kogu spordirajatiste käsutuses oleva kinnisvara haldamise korraldamine ja heaperemehelik kasutamine.

Kui struktuurimuutus kinnitati 26. oktoobril volikogu poolt, siis tehtud selle kohta ühtki märkust volinike poolt. Millel aga põhineb artikli autori väide linnavalitsuse komisjoni töö läbipaistvuse kahtluse alla seadmises ei oska mina hinnata. Võib-olla on artikli autori töökollektiivis tööle kandideerimisel mingeid selliseid ilminguid olnud, millega ta soovib võrdlusmomenti luua?

Kinnitan veelkord, et kandidaadi valikul polnud komisjoni otsus sugugi ühehäälne. Valiku tegemisel lähtuti kandidaadi CV-s esitatust, tema motivatsioonikirjast, vestlusvoorus räägitust ja lõpliku valiku kaalukausiks sai kolmandas valikuvoorus kandidaadi kodutöö.

Aga maakonnalehe tunnustuseks pean mainima, et artiklis oli ka üks õige väide: “Kui on selgelt parim kandidaat, ei saa teda kõrvale jätta selle tõttu, et ta kannab “valet” perekonnanime,” kommenteeris Järvik eelmise kuu lõpus. Seda olen ma tõesti öelnud ja jään endiselt oma väite juurde!

Kaunist jõuluaega!

Mart JärvIk

Pärnu Linnavalitsus

Abilinnapea

 

HULLUD LÄHEVAD HULLEMAKS

 

HULLUD LÄHEVAD HULLEMAKS

:)kivisildnik: „hullud lähevad hullemaks, normaalsetega ei juhtu midagi“ kui loomeinimesed üldiselt on vasakpoolsed, siis literaat sven kivisildnik, kirjanikunimega :)kivisildnik, ei kannata praegu maailmas pead tõstvat marksistlikku kultuurirevolutsiooni silmaotsaski ning ütleb otse ja mahlakalt välja kõik, mida ta mõtleb.

Kultuuriinimesed on teiega võrreldes üldiselt poliitilise skaala teises otsas, kuidas seda seletada? Ma näen lillasid ja näen punaseid, aga ma ei näe kultuuriinimesi. Kultuuriinimesed teevad kultuuri, mitte allhanget vanasorose kontoritele.

Ma küll ei julgeks nimetada ennast kultuuritegelaseks, kui tõlgiksin soppa või üritaksin lapsi enesekohitsemisele kallutada. Vanas Testamendis on öeldud: seadus on selleks, et te elaksite, mitte selleks, et te sureksite. Sama võib öelda kultuuri kohta. Kaido Kamal on väga mõistlik essee 2013. aasta Akadeemia detsembrinumbris, „Pärimuskultuur kui ellujäämisõpetus”. Kõik, mis tapab ja teeb lolliks, ei ole kultuur, see on relv, massihävitusrelv. Teie olete selgelt konservatiiv. kas parempoolsete mõtete väljendamise pärast on olnud mingeid tagasilööke ideoloogilisel pinnal kulturnike või muidu tuttavate seas?

Mul ei ole midagi viga, ma olen, jah, konservatiiv. Ma olen tagasilöökidega arvestanud, peaksin olema lihtsameelne tobuke, kui tagakiusamine ja alandamine tuleks mulle ootamatult. Lükatakse kõrvale, kui ei jaga vastavat meelsust, või ei kutsuta kooli esinema? Mõistagi ei saa ma enam burksimüüja palgaga ühes suurusjärgus loometoetust, kirjanikupalgast pole mõtet unistadagi. Kuus raamatut järjest on jäänud Kulka rahastuseta, viimati ilmunud raamatut „Armuloo prügikast” ei lubanud Berk Vaher, üks Kulka nn ekspertidest, Tartu Kirjanduse Majas esitleda – olevat propaganda!

Enesestki mõista on samas majas teretulnud esinema mõõdukate pealõikajate eestkõneleja Ahto Lobjakas, kes arutleb teemal, kas eesti keeles on võimalik mõelda. Kas ja millist tunnustust on mul loota, kui Vikerkaare ja Sirbi luulekriitikuks on tõusnud supervõhik Vilja Kiisler? Viiekümnendad on tagasi. Sama julmus, sama poliitiline sektantlus ja samasugused armetud taidlejad võimupositsioonidel.

ERR alustab Müürilehe-põhist kirjandusaadet „Gogol”, nagu poleks Loomingut, progressiideele jäägitult ustavat Vikerkaart, punamütsikesest Sirpi ja feministlikku Keelt ja Kirjandust olemaski. Ma ei ole oma mures üksi, ka vanad progressiivsed kirjanikud on üle parda heidetud. Presidendi vastuvõtul lämiseb Grigorjeva, mitte vanakoolimees Andrei Ivanov, tont teab mis suvaauhinna saab transvestiit Pärnits, mitte Maarja Kangro.

Grigorjeva ja Pärnits pole kirjanike liidust. Vaene liit, ei näe mina sel helget tulevikku. Hungveipingid lendavad peale, ega nad ei halasta kellelegi, ei pääse nende revolutsioonilise raevu eest ei abordivirtuoosid ega virilad meesfeministid, mooramaa sooneutraalid on oma töö teinud – koligu nüüd ajaloo prügikasti. Mu meelest on see õiglane.

Jah, muidugi, esinemised, ega ma ei mäletagi, millal ma viimati mõnel kirjandusfestivalil esinesin, ega need vist ei olegi eesti kirjanikele enam. Viimane võrku riputatud Prima Vista kava oli suures osas venekeelne, ma ei saanud sellest aru, ei oska kommenteerida.

 

PÄRNU OTSUSTAS LAHKUDA PÄRNU OMAVALITSUSTE LIIDUST (POL)

Pärnu Linnavolikogu enamus otsustas neljapäeval toimunud volikoguistungil, et mõistlik on koondada maakonna koostöö ja arengutegevus ühte organisatsiooni ja see võiks olla SAPA (sihtasutus Pärnu Arengukeskus). Selline lähenemine hoiab kokku maksumaksja raha, vähendab bürokraatiat ja maakondliku koostöö asjaajamine on operatiivsem ning vähem segadust tekitavam!

Nii SAPA kui ka POLi tegevjuht on täna Erik Reinhold (Isamaa)

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 25 on mittetulundusühingus osalemise lõpetamise otsustamine on volikogu ainupädevuses.

Kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse § 5 lõike 1 punkti 2 kohaselt sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuste liidu liikmete liidust väljaastumise kord vastava liidu põhikirjas.

Maavalitsuse reformi tulemusena ja ühistegevuste koordineerimiseks asutas Pärnumaa Omavalitsuste Liit (POL) koos Pärnu linnaga SA Pärnumaa Arenduskeskuse (SAPA).

Pärnu linn on nüüdseks POList välja astunud, nähes ühe tugeva koostööorganisatsiooni – SAPA olemasolu Pärnumaal. POL on oma rolli täitnud ning võiks passiivselt edasi eksisteerida pooleliolevate projektide lõpetamiseni, kuid edasi minnakse uuenenud olukorda arvestava koostööorganisatsiooniga SAPA.

Pärnu linn on 2017. aastast olnud positsioonil, et maakonnatasandil on omavalitsusüksuste koostöövormiks SA Pärnumaa Arenduskeskus (SAPA).

Juba 2017. aasta suvel otsustas Pärnu Linnavolikogu POList välja astuda, kuid väljaastumine jäi lõpule viimata, kuna haldusreformi käigus Pärnu linn ja Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald ühinesid ja moodustus uus omavalitsusüksus.

SAPA asutasid 28.12.2017 asutamisotsusega Pärnumaa Omavalitsuste Liit ja Pärnu linn. SAPA põhikirja kohaselt on SAPA tegevuse üldiseks eesmärgiks Pärnumaa elanike heaolule ja sotsiaalsele sidususele, majanduse konkurentsivõimele ja kestlikule arengule aktiivne kaasaaitamine ning selleks vajalike tegevuste algatamise ja elluviimine.

Volikogu otsustas anda omavalitsusüksuste ühiselt täidetavad ülesanded täitmiseks SAPAle, mitte POL-le.

1. jaanuarist 2018. a lõpetasid maavalitsused tegevuse. Seni maavalitsuste poolt täidetud ülesanded on edaspidi jagatud omavalitsuste ja riigi vahel.

Kohalikele omavalitsustele ühiseks täitmiseks tulevad ülesanded on:

• maakonna arengu kavandamine ja selle elluviimise suunamine.

• terviseedendus ja maakonna turvalisuse alase koostöö koordineerimine läbi maakonna turvalisuse nõukogu.

• kultuurivaldkonna ülesanded.

Pärnu linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku Pärnumaa omavalitsuste liidust (POL) välja astuda ja hakata maakondlikku koostööd tegema sihtasutuse Pärnumaa arenduskeskus (SAPA) kaudu.

Volinike ja linnavalitsuse hinnangul on omavalitsuste koostööorganid POL ja SAPA omavahel sisuliselt kattuva rolliga, kuid nende juriidiline vorm erineb: POL on mittetulundusühing ja SAPA sihtasutus. Kaht sarnaseid ülesandeid täitvat koostööorganit säilitada ei ole mõistlik, see toob kaasa killustumise ja nende tegevus tuleks ühendada.

Osalemine ühes organisatsioonis tagab ratsionaalsema ja efektiivsema maakondliku koostöö. POL-st väljaastumisega omavalitsuste koostöö ei kannata, küll aga paraneb ressursikasutus.

Pärnumaa Arenduskeskus on Pärnumaa omavalitsuste poolt maakonna tasakaalustatud arenguks loodud sihtasutus, mis kavandab Pärnumaa arengut, arendab ettevõtlust ja turismi, noorte ettevõtlikkust ja ettevõtlusõpet ning kodanikuühiskonda. Edendab rahvatervist ja siseturvalisust, rahvusvahelisi suhteid ning viib ellu maakonnaüleseid projekte.

Pärnu linna poolne POLi tegevuskulu ja liikmemaks 2020. aastal on 557 533 eurot, sh

• Liikmemaks: 9 000

• Laste ja noorte vaimse tervise keskus 68 566

• Loomade varjupaiga rajamine 342 726

• Muud kulud 137 241

Arenduskeskus kuulub maakondlike arenduskeskuste võrgustikku (MAK).

Pisut POL ist

POLis on igal omavalitsusel 2 häält ja POLi kuulus 7 omavalitsusest 6st. Kihnu ei olnud POLi liige, kuid osales ikkagi POLi töös ja projektides, mis Kihnut huvitasid. Pärnu linna lahkumine POList ei tähenda seda, et koostööd Pärnumaa teiste omavalitsustega ei jätkata. Praktika on näidanud, et POLiga saab koostööd teha ka organisatsiooni kuulumata ja ilmselt ei ole ka POLile mõistlik, (ka ilma Pärnu linnata) vältida koostööd Pärnumaa suurima omavalitsusega.

Pigem oli POLi puuduseks see, millest on juba aastaid räägitud, et kuigi Pärnu linn oli POLis suurima rahvaarvuga omavalitsus, esindades POLis 2/3 maakonna rahvastikust ja panustades paljudes projektidest elanikkonna arvu järgi ehk proportsionaalselt kõige rohkem, oli Pärnu hääleõigus selles organisatsioonis vaid 1/6 häältest.

Enne haldusreformi oli POL ainuke Pärnu maakonna kohalike omavalitsuste koostööorganisatsioon. Pärast haldusreformi moodustasid Pärnu linn ja POL koostööorganisatsiooni Pärnumaa Arenduskeskus ehk SAPA.

See protsess on toonud kaasa olulisi muutusi maakondliku koostöö vaates. POL on olnud minevikus hea maakonnaülest koostööd koordineeriv organisatsioon, kuid igal organisatsioonil on ka oma elukaar ja maakondlikkus koostöömudelis algasid muutused juba üle 3 aasta tagasi. Viimase kolme aasta jooksul on SAPAsse koondunud kogu maakonna arendustegevus ja koostööprojektide reaalne elluviimine, see organisatsioon on viimase kolme aastaga kasvanud tugevaks ja tegusaks maakonna arenduskeskuseks, kuhu koonduvad riigitoetused ja omavalitsuste omaosalused ning kus viiakse ellu kogu maakonda hõlmavaid arenguprojekte ning koostatakse maakonna arengukavasid.

SAPA

Hoolimata POLi lahkumisotsusest, on Pärnu linn valmis jätkama maakonnaülest koostööd kõigi Pärnumaa omavalitsuste ja ka POLi, kui tulevikus maakonna omavalitsusi koondava organisatsiooniga

SAPA asutajad on kokku leppinud, et 50% nõukogu kohtades kuulub linnale ja 50% POLile. Juriidiliselt võttes tugevneb maakonna omavalitsuste osakaal SAPAs (pärast Pärnu linna lahkumist POList) veelgi, kuna praegu oli SAPA nõukogus linnal 50% + mõtteline osa POLi 50%ist. Tehniliselt oli siiski juba aastaid tagasi ära jagatud, et SAPA nõukogus oli 50% kohtadest linnal ja 50% maa omavalitsuste esindajatel, kes kuulusid POLi. See on ka mõistlik proportsioon, kuna Pärnu linn on suurim omavalitsus ja esindab 2/3 elanikke ning samas ei domineeri 50% teiste Pärnumaa omavalitsuste üle.

Areng ja visioon

Ees seisavad maakonna arengustrateegiat puudutavad arutelud ja käivitamisel mitmed koostööprojektid, mis on olulised kogu maakonna omavalitsustele (nagu näiteks loomade varjupaik). Samas peame oluliseks, et meil oleks üks väga selge maakondlik koostööorgan, milleks volikogu enamus on valinud SAPA. Praegu on SAPA nõukogus küll esindatud, läbi POLi, 3 maaomavalitsuste esindajat, kuid SAPA nõukogu töös on oodatud koheselt osalema ka need Pärnumaa kohalike omavalitsuste esindajad, kes täna veel ei ole nõukogu liikmed.

Edmond Penu

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees

 

UUS PÄRNU KOLMAS SILD RABA-LAI TÄNAVA ÜHENDAMISEL EDENEB

 

    Nüüd on võimalik pärnakatel tutvuda Pärnusse rajatava uue kolmanda silla arengutega reaalajas.

https://parnu.ee/.../linn.../planeerimine-ehitus/kolmas-sild

Liiklusuuringutega seoses, linnavalitsus hetkel V5 uuringut heakskiitnud ei ole. Töös on liikluse modelleerimise versioon V5, mis valmib 2021. aasta jaanuari lõpuks ja seejärel avalikustatakse.

Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Laiale tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel. 

Parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmiseks viidi läbi arhitektuurivõistlus, mille võitis arhitektuuribüroo Trilog Studio OÜ ja Ehitusfirma Fidele Ehituse OÜ võistlustöö „Luik“.

Pärnu Raba-Lai tänava silla projekteerimistööd on jõudnud esimese vahefinišini – valminud on silla eskiisprojekt. 2021. aasta kevadel hakatakse ehitajat otsima. 

Ajakava
» Arhitektuurikonkursi algus: 09.12.2019
» Ideekavandite esitamine: kuni 10.03.2020 
» Ideekavandite hindamine ja tulemuste avaldamine: 2020. aasta 17. nädal
» Projekteerimistööde orienteeruv periood: 2020. aasta III kvartal kuni 2021. aasta II kvartal 
» Eelprojekt: sügis 2020 
» Ehitusluba: kevad 2021

Pisut Pärnu uuest kolmandast sillast:

Arhitektuurivõistluse võidutöö alusel kavandatav sild on kolme kaarega, elegantne ja moderne konstruktsioon, mille pikkus on ligikaudu 350 meetrit. Projekteeritavad 125 m sildeavad saavad olema pikimad Eestis. Eskiislahenduses on oluliselt edasi arendatud nii silla avaehitust kui sillasambaid ja sillasammaste ümbrust.

„Meie eesmärk on luua sild, kus esteetiline olemus ja konstruktsioonide selgus loovad terviku ning sild koos ümbritsevate jalgteede ja puhkealadega tekitab meeldiva ja inimsõbraliku linnaruumi. Lähtume soovist hoida jõe kaldad avatud ja avarad ning siduda lisanduvad sõidu- ja kergliiklusteed sujuvalt olemasolevatega,“ rääkis silla arhitekt Mari-Liis Vunder.

Lisaks silla arhitektuuri täpsustamisele on lahendamisel sillaga kaasnev tänavate võrk. Uus sild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tänavavõrgu lahenduses on arvestatud ka tulevase Pargi tänava pikendusega.

Teede ja tänavate projekteerimisel on lähtutud nii kergliiklejate kui autode mugavusest ja liiklusohutusest. Silla mõlemale küljele on kavandatud nelja meetri laiused jalg- ja rattateed. Sillale on projekteeritud kolm sõidurada, millest keskmine rada on muutsuunaline. See tähendab, et kummaski otsas pääseb sillale ühe sõidurajaga ja sillalt maha kahe sõidurajaga.

Sild on olemasoleva tänavavõrguga ühendatud ringristmike abil. Ringristmikud on lahendatud mitmel pool kasutatud, kuid Pärnus uudsete nn turboringidega. Ring töötab põhimõttel, et õige sõidurada tuleb valida enne ringi ja ringil olles rida ei vahetata. Koostöös Pärnu linna spetsialistidega välja töötatud tänavate ja ristmike lahendus tagab antud oludes piisava läbilaskvuse ja nõutud tasemel liiklusohutuse.

Eraldi väljatoomist väärivad detailplaneeringus ette nähtud jõeäärse parkimisala nihutamine täielikult silla alla ning tehnovõrkude paigutamine varjatult sillaplaadi alla. Silla sõidutee keskpunkti kõrgus on üheksa meetrit veepinnast, millega tagatakse vajalik laevaliikluse koridor Pärnu jõe Rääma tänava poolsel osal.

Kavandatav sild on oma konstruktiivselt lahenduselt väljakutsuv ja nüansirohke. Silla konstruktsioonid projekteeritakse Šveitsi inseneribüroo Gruner Wepf AG, Zürich ning Stricto Project OÜ koostöös,“ ütles projekteerimise projektijuht Andreas Papp Stricto Project OÜ’st ning lisas, et eelprojekti valmimise ja ehitusloa taotlemiseni jõutakse kevadel.

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees

Edmond Penu

MÕISTMATU JUHTUM: KILINGI NÕMMES HEISATI EUROOPA LIIDU LIPP VABADUSSÕJA MÄLESTUSSAMBA JUURDE

Saarde vallas Kilingi-Nõmme linnas on tekkinud skandaal sellest, et vallavõimud heiskasid kingituseks saadud Euroopa Liidu lipu Vabadussõja mälestussamba juurde.

16 detsember 2020

Pärnu Postimees kirjutab sellest, kuidas EL-i tähelipu 65-aastaseks saamise puhul jagas Euroopa Komisjoni Eesti esindus kampaania korras valdadele, kogukondadele ja koolidele välja 100 tasuta EL-i lippu ja sajas saaja oli Saarde vald.

Esmaspäeval heiskasidki vallavanem Andres Annast ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets EL-i lipu… Kilingi-Nõmme Vabadussõja võidusamba juurde masti.

Saarde vallavolikogu liige Margus Kukk räägib, et kuna vallamaja küljes on ainult torud vardaga lippude tarvis, kingitud lipp aga tuleb heisata masti, siis valis vallavalitsus selleks lipumasti Vabadussõja võidusamba juures. See aga on rahvusmeelsete inimeste seas protesti tekitanud, sest EL-il ja Vabadussõja võidul pole midagi ühist.

Lipp võeti küll samal õhtul maha, aga paljud inimesed on nördinud, et Eesti riigi sündi tähistava monumendi juurde heisati asjasse mittepuutuv lipp – küsitakse, et mis saab siis, kui rahvusvahelisel seksuaalvähemuste päeval tuleb kellelgil pähe sinna vikerkaarelipp heisata?

EL-i lipu koht pole samba juures

“Meie mehed võitlesid vabaduse eest Eesti lipu all, nad ei võidelnud nende väärtuste eest, mida meile uuest liidust vägisi peale surutakse. Nad ei võidelnud ka Euroopa föderaliseerumise eest, kuhu püütakse nüüd ka Eesti Vabariik allutada! Võidusamba juurde sobib jäägitult ainult üks lipp ja see on sinimustvalge

rahvuslipp!” kirjutab oma Facebooki postituses Pärnu linnavolikogu liige Edmond Penu. “Seega on vastuvõetamatu selline olukord, kus euroföderalistid on astunud pärusmaale, mis on riigi vabadusest hoolivatele inimestele püha. Euroopa Liidu lippu ei tohiks kasutada kalmistutel ja mälestusmärkide juures.”

Kaitseliidu kaplan Meelis Malk märgib: “Eestlastel on üks selline ütlemine nagu “kuri karjas”. Mis oma olemuselt tähendab seda, et miski väga paha asi on heade ja vajalikke asjade keskele sattunud. Ja nüüd on tõesti ” kuri karjas”. Või kui veel täpsem olla ja jälle vanasõnu kasutades selgitada, siis sobib see lipp sinna auväärsesse paika nagu “sea selga sadul”.”

“Igal juhul on mul eestlasena ja kaitseliitlasena häbi, et ühe Pärnumaa valla keskuses asuva eestlaste jaoks väga austamist vääriva Vabadussõja ausamba juurde meie riigi seadusi eirates see EU lipp masti tõmmati. Üks kõik kuhu mujale, aga mitte nende meeste mälestussamba juurde, kes oma elu andsid vaba Eesti eest. Eesti Vabadussõjas langenud mehed väärivad austust ja selle lipu all nad tõesti ei võidelnud,” jätkab Meelis Malk.

“Loodan, et meis on veel säilinud seda tervet talupoja mõistust teha vahet, mis on oluline meie rahva ja riigi kestma jäämiseks ning, et neid väärtusi ei hüljata ega proovita naeruvääristada meie iseseisvuse ajalugu. Meil on riigina palju tähtsamad asjad hetkel olulised – ellujäämine pandeemia tingimustes, rahvale tema sõna tagasiandmine, põlisrahvusena määratlemine, rahvuse juurdekasv ja palju muud, aga ka kõikide eestlaste tunnustamine vabadusvõitlejatena, kes Eesti eest ennast ohverdasid, olenemata sellest millisest vabadusvõitluse ajajärgust me räägime. Eesti eest!” lõpetab ta.

Lippude jaoks on reeglid

Lipuseadus2 § 11 ütleb üheselt, kuhu ja millal Euroopa Liidu lipp heisatakse. See heisatakse koos Eesti lipuga ja seda nii, et Eesti lipp seisaks rõhutatult aukohal. Euroopa Liidu lipp heisatakse ainult seaduses märgitud ajal ja juhtudel!

§ 11. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine

(1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele või hoone juures asuvatesse lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa Parlamendi valimise päeval.

(2) Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp.

(3) Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu heiskamise kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga.

Uute Uudiste kommentaar:

“Ilmselt väidab nii mõnigi eurolojalist, et Euroopa liidu lipp sobib heiskamiseks igale poole, sest Eesti on selle liidu liige. Tegelikult on riiklik suveräänsus ikkagi esikohal ja alles siis tuleb kuulumine mingisse liitu. Äärmisel juhul tulnuks lipp heisata koos Eesti lipuga, mida aga ei tehtud. (Toimetus täpsustab üle: Eesti lipp lehvis siiski koos EL-i lipuga).

Eriti räigeks aga teeb juhtunu see, et Vabadussõjas sõditi just teistsuguste ideaalide eest – mitte impeeriumiga ühinemise, vaid sealt lahkumise eest. Euroopa Liit aga jäi tollal veel kaugesse tulevikku, selle alus ehk Euroopa Söe- ja Teraseühendus jäi 30 aasta ehk ka ühe sõja taha. Vabadussõda ei saa ka parema tahtmise juures Euroopa Liiduga seostada.

Sellel lool on kahtlemata inimlik taust – lipp anti vallale, aga heisata polnud kuhugi. Siis tulnuks see pidulikult vastu võtta, mitte aga otsida lihtsalt kohta, kuhu see heisata.

Ilmselt aga annab võimu arvamised edasi isamaalase Andres Metsoja postitus: “Kui ELi lipp kui sümbol on paha siis peaks ka EL toetused olema saatanast. Tehke asjad selgeks ja teavitage, ma püüan senikaua selle orjastava liidu raha Pärnu linna mitte eraldada.”

Siin on näha, kuidas isamaalasest Riigikogu saadik ähvardab protestijaid ja annab teada, et temast sõltub ka eurorahade eraldamine. Talle vastab Edmond Penu: “See EL-i sümbol koristati ka Toompeal ära, EL-i lipu otsene seostamine EL-i toetustega ja saatana mängutoomine ning seda enam ähvardamine Pärnu linn oma suva järgi mingitest rahadest ilma jätta on Isamaa pale Pärnu näitel.””

Jüri Kukk

Uued Uudised

KODULINNA TULEVIK SÕLTUB NOORTEST JA PEREDEST

Noored jääksid meelsamini oma kodulinna Pärnusse, kui oleks tugev haridussüsteem ja kergem siin omale elukoht soetada. Tööle noortega on seni kasutatud sadu tuhandeid – see on vajalik kulutus, kuid tulevikule mõeldes tuleb kaaluda, mida on vaja veel teha, et noored senisest rohkem siia jääksid.

Pärnu on aastatega saanud endale nii positiivseid kui negatiivseid kujundeid, olgu siis suve või peksupealinna, Eesti rahvuse sünni- või iseseisvuse väljakuulutamise linna tiitlid jm. Eeskätt on need atraktiivsed kujundid külastajatele-turistidele. Meie jaoks on ta armas kodulinn oma roheliste parkide ja keerulistest maailmasündmustest eelmalejääva rahuliku elukohana. Eelkäijad on suutnud säilitada tänastele noortele rahuliku ja rahvusliku koduarmastusega elukoha. Samas selleks, et meie noored ka siia jääksid, on vaja veel teha palju. Olgu see siis kõrghariduse laiendamine ja suuremat sissetulekut võimaldavad õppevaldkonnad, noorte perede toetamine oma kodu rajamisel, ettevõtlusprogrammid noortele või Pärnusse töökohti rajavate ettevõtete toetamine.

Konservatiivsus tähendab oma algtähenduses säilitamist ja hoidmist. Näiteks armastav ema, kes hoiab oma lapsi, on samuti ses tähenduses konservatiiv. Meie tegevus ongi suunatud sellele, et tulevikule mõeldes väärtustada lapsi, perekonda ja oma kodu. Oma kodumaad armastav ja kultuuri üle uhkust tundev noor on vastutustundlikum, hoolivam ja teadlikum traditsioonide jätkaja. Eesti põhiseadus sätestab oma põhiosas, et meie eesmärk on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade.

Iseseisvuse kestma jäämine oleneb sellest, mida põhiseadust toetades väärtustavad meie noored. Konservatiivide üheks elu hoidvaks alusideeks on perspektiivikas plaan pakkuda noortele lastega peredele kodu rajamiseks maad. Mõeldud on eeskätt peredele, kelle unistused võivad jääda teostamata, kuna pole piisavalt raha elamumaa ostmiseks. Kui meie inimeste unistused jäävad täitumata, siis nad asendavad selle millegi muuga – osad meie pered lahkuvad seetõttu Pärnust, et mujale oma kodu luua.

Kodu pole lihtsalt neli seina ja katus. Kodu annab kindlustunde, millest sõltub see, kuidas väljaspool kodu toimetatakse. Oma kodu annab perekonnale sisu. Tihti on püsiva elukoha puudumine ka põhjuseks, miks peredes on vähe lapsi – sest puudub kindlustunne. Riiklikult või omavalitsuse poolt algatatuna oleks mõistlik eraldada noorperedele kodu loomiseks tasuta maad ühes linnaosas, see annaks terviklahenduse ja vähendaks kulusid, sest võimaldab liita kokku peremajade tüüpprojektid, kommunikatsioonid, ehitusload, dokumendid. Oluline tegur oleks ka keskuslinna lähedus või töökohtade olemasolu rajatavate kruntide piirkonnas.

Loomulikult on tingimus, et saadud krunti ei tohi müüa ja peab rajama elamu näiteks lähema 5 aasta jooksul. See kõik on kokkulepete küsimus. Rahakeskselt saab viidata Eesti teadlastele, kes on järeldanud, et näiteks kolmeliikmeline pere toob 40 aastaga ühiskonnale sisse ca 3,8 miljonit, neljaliikmeline ca 5,4 miljonit eurot. Täpsemalt http:// riigitulu.ee. (Postimees, 12.01.2018. a. Raul Eamets, Kristjan Järvan: Koduperenaine või naiskombainer, ehk mitu last on puudu Eesti kosmoseprogrammist).

Sellepärast peab eeskätt meie Eesti noori peresid hoidma ja abistama, kuna nemad loovad tulevikku. Praegused kinnisvaraarendused linnas on planeeritud peamiselt turistidele väikeste üüri- ja külaliskorterite loomiseks, samas on vaja arendada Pärnut kui hea elukeskkonnaga tootmislinna. Kui tekib oht, et pole piisavalt noorperesid, kes kvalifitseeruks töövõtjaks, saab sihtgruppi laiendada ja planeerida sobivaid elamukrunte linnale oluliste spetsialistidele või üldiseks elamuarenduseks. Linna jaoks on alati parem, kui oma rahvast on rohkem, sest siis kasvab ka majandus.

Noorte ja lastega perede paljusus näitab linna edukust. Peamine, et ettevõtlikud ja aktiivsed põlispärnakad ei lahkuks sünnilinnast ja tuleksid ka laiast ilmast tagasi ning looksid oma pere meie rohelises ristilipulinnas.

Siimo Lopsik

Pärnu noortekogu komisjoni esimees

 

PÄRNAKAD SAAVAD TULEVIKUS OMALE TOREDA PUHKEALA JA LOODUSÕPPE EESMÄRGIL RAJATAVA METS-PARGI

Tänane tööpäev möödus Valgeranna hoiuala inspekteerimise ja töökoosolekutega, mis päädis nõupidamisega linnapea kabinetis.

Nõupidamisel metsaspetsialistide ja linnapeaga sai rohelise tule mõte rajada õppe-, tervise- ja matkaradadega mets-park Valgeranna hoiualale, kust ei puudu loodust tutvustavad teeviidad, linnutornid ja puhkeala, mida saavad kasutada tulevikus ümbruskonna elanikud, linnakodanikud ja turistid. Esimese etapina on vajalik leida võimalused Keskkonnaametiga koostöös liigi-inventuuri tegemiseks. Tegemist on haruldase maastiku ja vääriselupaikadega ja kuna asukoht on linnalähedane, (kesklinnast 4km) tuleb asuda läbirääkimistesse Keskkonnaministeeriumiga hoiuala munitsipaalomandisse taotlemisel.

Telelefonikõnes keskkonnaminister Rain Epleriga leidsime, et juba jaanuaris võiks linn vastava linnapoolse taotluse Keskkonnaministeeriumi poole teele saata, et ministeerium saaks asuda seda menetlema.

Pärnu linna üldplaneeringus märgitaks hoiuala rekreatsioonialaks ja järgmise aasta lõpus võiks välja kuulutada hanke pargi projekteerimiseks.

Üheselt on selge, et nii tuuletundlikus mereäärses piirkonnas peab mets igaljuhul säilima samasugusel kujul, kuna kaitseb ka ümberkaudseid elupaiku tormituulte eest.

Ringkäigul osaühingu Metsaruum metsakorraldaja Aivar Hallang, kellel on ka vääriselupaikade ehk VEPide määramiseks olemas vastav litsents (töötab metsakorraldaja ja metsakonsulentide koolitajana), bioloog-ornitoloog ja suur loodusturismi asjatundja Mati Kose (töötab Tartu Ülikooli Pärnu kolledži loodusvarade rakendamise teaduri ja loodusgiidina) ja keskkonnaspetsialist Robert Kiviselg leidsid tänasel kiirel jalutuskäigul, et Valgeranna hoiualal on suur potentsiaal ja juba leiti hoiualalt ka üheskoos mitmeid vääriselupaiku.

Edmond Penu

Piirkondliku Arengu komisjoni esimees