Juulis kirjutas ajakirjanik Ester Vilgats ERR portaalis Uue Kunsti Muuseumi tekkinud üüratust üürivõlast, 600 000 eurosest võlgnevusest hoone omanikule. Vaatamata korduvatele ettekirjutustele ei ole Mark Soosaar tänaseni Esplanaadi 10 ruume vabastanud ja viibib ruumides ebaseaduslikult.
Linnakodanik küsib, kas nüüd siis sepitsetakse uut võimalust maksumaksja raha peal vegeteerimiseks?
Pärnu linnavolikogu istungil väitis Soosaar, et ajakirjanik ja ajakirjandus valetab, ta ei olevat kellelegi võlgu! Soosaar süüdistab hoopis ajakirjandust, kes tegelevat vale ja vassimisega. (mille puhul on tal muidugi osaliselt õigus, kuid mitte seekord)
Soosaare enda käitumine on pehmelt õeldes juba korruptsioonihõnguline, kuidas kohalik omavalitsus sellisel viisil tegutsemist üldse veel talub, jääb vaatajale mõistatuseks.
EKRE Pärnu fraktsioon on ühehäälselt otsustanud, et keeldub kategooriliselt selliste avantüristlike skeemide punumisega kaasa minemast!
Pärnu linnavalitsuse finantsjuhtimisteenistuses valminud prognoosi järgi läheb Läänemere kunstisadama rajamine seni plaanitust oluliselt kallimaks, hoone halduskulu on selle järgi tugevalt ala- ja tulu ülehinnatud. Nii kunstisadama väljaehitamine kui ülalpidamine võtavad seega linnakassast sadu tuhandeid eurosid rohkem, kui algul arvati.
ALGSELT PLANEERITUD KUNSTISADAMA JAANUARIS KOOSTATUD ANALÜÜSI SAAB LUGEDA SIIT:
Tähelepanekud 2020 jaanuaris koostatud Läänemere Kunstisadama (LKS) esimese ehitusetapi finantsprognoosi (FP) kohta
Kavas on ehitada LKS esimene etapp ehk kalda peal asuv peahoone ja üks ujuvplatvorm.
- FP on toodud, et Pärnu linn (PL) ja kultuuriministeerium (KM) rahastavad ehitamist 2020-2021 aastatel mõlemad 535 (520?) tuhande euro ulatuses. PL on planeerinud rahastust 2020 eelarves 235 tuhat eurot, mis kindlustab esimese ehitusetapi rahastamise arvestades hinnalt soodsaimat pakkumust. Hanke menetlemise asjaolude muutudes on võimalus lisarahastuseks (lisaeelarvete) 2021 eelarvega. Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK) esitatud (esitatavas) finantsplaanis tabel 6 „Rahavood projektikulude ja täis-stsenaariumi tulude-kulude alusel“ on näidatud 2020 aastal rahajääki 370 614 eurot, mis viitab rahaliste vahendite piisavusele, ega vaja täiendavat rahastust PL ja KM nimetatud aastal.
- FP on esitatud, et PL panustab toetust 300 tuh 2020. aastal ja 235 tuh 2021. aastal? Pigem peaks plaan olema teistpidi. PL 2020. aasta põhieelarve projektis on toetus 235 tuh eurot (2021. aastasse ei ole praegu ka eelarvestrateegiaga kavandatud toetust 300 tuh eurot).
- FP ja seletuskirjas on lahknevus. KM toetuseks on analüüsis märgitud 520 tuh eurot aastal 2021, kuid seletuskirjas 535 tuh eurot. (Avaliku sektori rahastajatel, PL ja KM on lepe, et kaasrahastamine toimub võrdsetel alustel, mis eeldab ka vajadusel KM osarahastust 2020.)
- 2020. aastal projekti alustades on planeeritud kasutada laenu. Analüüs on tehtud RTK vormile, mille eesmärk on hinnata projekti abikõlblikkust ja toetuse suurust. Kuigi juhend ei näe ette intresside arvestamist kuludesse, siis tegelikult need mõjutavad rahavooge ja intressikulud vajavad katet.
„Tulud on usu küsimus“ , eriti selgelt käsitletava projekti puhul, kuna eelnev vastava segmendi praktika ei kinnita kavandatavat tulugeneratsiooni.
Esitatud FP näeb ette, et valmib LKSi esimene etapp, mis koosneb kaldal asuvast peahoonest ja ühest ujuvplatvormist. Külastajaid planeeritakse täisaastal 50 tuh, nendest 8 tuh tasuta külastajad.
- Varasemas, 10.09.2019, koostatud „Läänemere Kunstisadama (LKS) Finantsprognoosi (FP) analüüsis“ järeldas PL, et reaalne omatulu jääb vahemikku 100 -150 tuh eurot, ning külastajate arv 2,6 korda väiksemaks LKS FP toodust ehk 100 / 2,6 =~38,46 tuh külastajat.
- Teistel värskelt avatud muuseumitel / vabaajakeskustel on külastajate arv kõikunud, võrreldes vahetuid avamisjärgseid aastaid ja hilisemaid perioode. LKS prognoosis ei ole külastatavuse aastatelist dünaamikat näidatud, kuigi see oli nt KUMU-l pea kahekordse vahega. Samuti on FP seletuskirja tabelis 2 tuvastatav sama trend Lottemaa puhul.
- Ei leidnud seletuskirjast infot, miks tulu üürist ja rendist aprillist septembrini 0 eurot on. Ülejäänud kuudel on see 2000 eurot kuus (arvatavalt suurest kavandatud külastuskoormusest).
- Võrreldavate keskuste külastajate arvust on asukoha ja suuruse poolest kõige lähedasem Uue Kunsti Muuseum (UKM), kus on olnud kuni 24 tuh külastajat ning piletitulu teeniti 35,37 tuh eurot ehk 1,47 eurot külastaja kohta (arvestades, et tavapilet on 4€ ja sooduspilet 2€, on osa külastajaid külastanud muuseumi veel soodsamalt või tasuta). LKS oleks piletitulu külastaja kohta 4,2 eurot.
- Juuliks planeeritud 14 000 külastajat tähendab ~450 külastajat päevas. Kui asutus on nt 10 tundi päevas avatud, siis ~45 külastajat tunnis. Arvestades külastaja kavandatavat LKS viibimise aega, ~3 tundi, tundub ~150 külastaja üheaegne viibimine I etapi rajatistes ebatõenäoline (Taotlus: „Läänemere Kunstisadama täishooajal (aprill-oktoober) viibib külastaja näitustel ja üritustel keskmiselt 2,5-3,5 tundi.“; lk 11)
- FP seletuskirjas on võrreldud LKS ühekordsete expodega ja omanikutulu teenivate messikeskustega?!
- Väide, et statistikaameti andmeid ei saa arvesse võtta ei tundu kohane. Statistikaameti näitajaga võrdlemine annabki ühe kindla baasi. See näitaja ei toogi välja kõiki Pärnu külastajaid vaid annab konkreetselt infot, kui palju on ametlikes majutusasutustes ööbijaid. See on baas, mida saab võrrelda teiste linnade ja piirkondadega, kuna neid andmeid kogutakse sarnastel alustel.
- FP seletuskirja tabelis 1 toodud objektid ei ole kohaldatavad võrdlusbaasiks, andes eksitamisele juhtivaid tulemusi. Suur osa neist on palju suuremad, asuvad tihedama asutustihedusega piirkondades ning tulu ja külastajate arv m2 kohta ei ole võrreldavad. Kui võrrelda teiste asutuste m2 arvu ja külastajate arvu, siis tuleb keskmiselt ~21 külastajat m2 kohta. LKS-l oleks see 41,7 külastajat m2 kohta. Lisaks on mõnel neist kinnistu territooriumil põhitegevuseks kasutada olevad pinnad.
- UKM-ga ei saa ka otseselt tulemit võrrelda, kuna tema tulemiaruandes ei kajastu hoone kulud (elekter, vesi, rent/amort).
- Tegemist on valdkonnaga, kus tulud on seotud väga tugevalt meeskonna suutlikkusega sisu tekitada ning turundust korraldada. Kui meeskond peaks sisu valimisel ebaõnnestuma, on tuluperspektiiv tugevalt pärsitud. Väga inimressursi tundlik projekt.
- Kulud on igal aastal 217 107 eurot (sh 118 547 tööjõukulud). Oktoobris esitatud I etapi versioonis olid kulud kokku 188 600 eurot (sh tööjõukulud 118 600 eurot). (võrreldavuse huvides oleksid ilma majandamiskulude km-ta siis kulud kokku (177 433 eurot).
- Suve lõpus esitatud täisversiooni FP-s olid kulud kokku 492 162 eurot (sh tööjõukulud 292 426 eurot). Võrreldavuse huvides ilma majandamiskulude km-ta oleks kulud kokku siis 460 489 eurot. (Selles versioonis oli oluliselt rohkem töötajaid, pea kahekordne kulu elektrile, soodsam koristus, kulukam kindlustus, kulukam transport ning 50 tuh ringis kulusid näituste koostamiseks, litsentsideks, tõlgeteks, töötubadeks, koolitusteks, paviljonide teisaldamiseks; lisaks üle kahe aasta kulud remondile, 7 ja tuh eurot).
- Asendamiskulud? Arvestusperioodi jooksul ei ole hoones planeeritud teha investeeringuid ega suuremaid remonte. Analüüs on küll tehtud püsihindades, kuid võib eeldada, et hoone vananedes suureneb remondikulude osakaal.
- Samuti võib eeldada, et peale esialgse avamisjärgse uudsuse kadumist peab rohkem panustama turundusse, et külastajaid meelitada.
- Kas seda ujuvplatvormi ei pea enam teisaldama? Analüüsis selleks kulusid ette nähtud ei ole? Kas ei pea enam teostama pidevat iga-aastast geodeetilist kontrolli koos visuaalse kaikonstruktsiooni ülevaatusega, millele on viidatud töö nr B773 „Pärnu linnakai remondiprojekt“?
- Küttekuludeks on planeeritud 10 tuh eurot aastas. Arvestades, et Pärnu Keskraamatukogul olid 2019. aasta küttekulud 27,2 tuh eurot, kuid raamatukogu on mahtudelt kaks korda suurem ja LKSi energiatõhusus on parem, siis võib see olla piisav. Kui arvestada, et energiatõhusus ei ole parem, siis on oleks kulu 1,24 €/m3 (ilma km) kohta ehk 12,23 tuh eurot.
- Elektrikuludeks on planeeritud 23 tuh eurot aastas. Keskraamatukogul kulus 33,64 tuh eurot.
- Nagu tulud, on ka kulud väga suures sõltuvus meeskonna tegevusest ja motivatsioonist. Nt lähetusi saab teha nii turisti- kui äriklassi kuludega jne (sama paralleel kehtib ka paljude teiste kulude puhul).
- Kui RTK-le esitati alguses toetuse taotlus arvestusega ca 100 tuh külastajat aastas, 15 püsivat ja 15-20 hooajalist töötajat; siis kas RTK ikka toetab projekti samas mahus, kui realiseeritakse vaid esimene etapp, külastajaid tuleb 50 tuh ja töökohti luuakse 6-8 (talvel 6 ja suvel 8)?
- Kui abikõlblikud kulud on suuremad kui toetuse rahuldamise otsuses, siis kuidas RTK seda käsitleb? (võimaldab jätta toetuse summa samaks ja suurendada abikõlblikke kulusid / võimaldab muuta toetuse määra / vmt). Sirje Allmaa info on, et abikõlblike kulude suurust ei ole võimaldatud hiljem muuta, kuid tuleb lähtuda sellest, mis on toetuse rahuldamise otsuses sätestatud.
Analüüsi koostas:
Meelis Kukk
Triin Tillart
Eve Vihmaru
Edmond Penu
Piirkondliku arengu komisjoni esimees.
